Turvalisus
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Kassi- ja koerahammustus vajab kiiret puhastamist
Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Esmaabi - elektriõnnetused lapsega
Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Anafülaktiline šokk ja esmaabi
Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.

Telefonisõnumite saatmine autoroolis võib kujuneda eluohtlikuks

kolmapäev, 17. detsember 2014
Teadmise valguses, et politsei vaatab üha kurjema pilguga mobiiltelefoniga rääkijaid, on paljud leidnud enda arvates kavala lahenduse: kõne asemel kiire SMS viberi, snapchati või muu suhtlusprogrammi abil. „Roolialune tegevus“ ei ole nii märgatav ning seetõttu ei ohusta politsei soovimatu tähelepanuga. Küll aga on sellel hoopis teised ohud ning võib põhjustada eluohtlikke õnnetusi. 

Austraalia Monashi ülikooli juures tegutsev liiklusturvalisuse alastele uuringute keskus viis läbi uuringu mõõtmaks mobiilseadmete kasutamise mõju algajatele autojuhtidele. Uurimuse käigus tehtud järeldused olid paljuski ettearvatavad, kuid leiti ka üsna mitu uut, mobiili sõidu ajal kasutamise ohtlikkusest kõnelevat argumenti.

Uuringus osales 20 algajat autojuhti vanuses 18 kuni 21 aastat: 8 naisterahvast ning 12 meest. Kõik osalejad olid Monashi ülikooli bakalaureuseõppe tudengid, kelle sõidustaaž oli lühem kui 6 kuud.

Autojuhid pidi tegema kaks sõitu, millesse oli pikitud 8 kriitilist, kuid liikluse jaoks üsna tavapärast situatsiooni. Olukorrad, kus juhtide tähelepanu ja reageerimiskiirus proovile pandi, olid järgmised: peatumine järsult punaseks vahetunud fooritule all, liikumine kolme sõiduki vahel, kus autojuht pidi hoidma kindlat distantsi kindla sõiduki järel, raja vahetamisega kaasnevad ülesanded, mille puhul pidi juhinduma tee-äärsetest liiklusmärkidest, vältima kokkupõrget jalakäijaga ning vastassuunda ootamatult tuleva autoga. Katsete ajal pidid autojuhid samal ajal saatma ning võtma vastu SMS-sõnumeid.

Tulemusi võrreldi tavapärase, ilma kaasneva sõnumite saatmiseta sõidu tulemustega. Hiljem pidid katsetes osalenud vastama küsimustikule, milles analüüsiti erinevate aspektide mõju juhi käitumisele ja vastuvõtuvõimele sõnumite saatmise ajal.

Tulemused olid sellised:
  • Aeg, mille jooksul autojuhid ei jälginud teed, kasvas sõnumeid saates ja vastu võttes kuni 400%. Autojuhid pöörasid tihtilugu pilgu teelt pikkadeks viivudeks.
  • SMSi saabudes ei jälginud autojuhid teed keskmiselt 0.9 sekundit. Tavaolukorras kestis uitpilk 0.3 sekundit.
  • Sõnumite saatmine sõidukiirust ei mõjutanud.
  • Sõnumite kirjutamise ajal tegid autojuhid ümberreastamisel 140% rohkem vigu, neist valdav osa olid tingitud ümberreastumist suunavate märkide märkamata jätmisest.
  • 95% uuringus osalenutest märkis ka ise, et nende sõidukvaliteet muutus SMSides kehvemaks.
  • SMSides kalduti teekeskmest kõrvale kuni 70% juhtudest. Auto paiknemise variatiivsus suurenes fooride, jalakäijate ja teiste liiklevate sõidukite suhtes.
  • Autovahe eespool sõitjaga kasvas SMSides kuni 50% ja vastavalt sellele standardhälve suurenes omakorda 138%.
  • Autojuhid tegid SMSides 28% rohkem õige teekonna ja suuna otsinguid.
Igal juhul, isegi süvenemata Austraalia teadlaste uuringu tulemustesse, on selge, et mobiiliga rääkimine sõidu ajal on märksa ohtlikum tegevus, kui vestlus autos oleva kaasreisijaga. Miks?

Olukorras, kus kogu juhi tähelepanu peab murdosa sekundi jooksul suunduma järsult muutunud teeoludele, sest kohe peab järgnema ka ülikiire ja ainuõige otsus, peatab vestluspartner oma jutuvoo. Telefonis olev isik seda arusaadaval põhjusel teha ei saa ning tahtmatult jätkab tähelepanu hoidmist endal. Teiseks, kriitilises olukorras peab autojuht valitsema rooli ning olema autoga kui üks tervik. Telefon käes on seda teha võimatu isegi James Bondil.

Hoidke enda ja oma pere tervist ning jätkake sõnumite saatmist autoga seisma jäädes.

Allikas: Turvaportaal "Julged hoolida?", julgedhoolida.ee/teadlaste-pilk-soiduaegsele-sonumite-saatmisele/



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Arsise jõulukontserdid üle Eesti, erinevad kuupäevad detsembris
detsember
Arsise jõulukontserdid tekitavad tõelise jõulutunde.
Mondo heategevuslik jõulubasaar, 20. detsember
detsember
Laupäeval, 20. detsembril kell 10-14 olete kõik oodatud jõulubasaarile MTÜ Mondo kontorisse Telliskivi loomelinnakus! Müügile tuleb eksootiline käsitöö ja sheavõi Afganistanist, Ghanast ja Ugandast, kõik valmistatud kogukondade poolt, kus Mondo tegutseb.
Inetu pardipoja kujundamine lapses
Lemmikute kujunemist kohtab igas peres ja paratamatult on sellest möödapääsemiseks vähe võimalusi. 2/3 lapsi väidab, et nende vanemad ilmutavad ühes või teises vormis vanemlikku eelistust ning kui lapsed on väiksed, ei möödu ühtki jõuluõhtut ilma vimmaka jälgimiseta, kellele saavad osaks kõige ägedamad kingitused. See on normaalne, kuid mõnes peres peab mõni laps elama teadmisega, et tegelikult ei ole ta soovitud.
Kas kosmeetikas ja kodukemikaalides kasutatav triklosaan on ohutu?
Triklosaan on ühend, mille kohta tänapäeval jagatakse väga vastandlikku infot. Hambaarstid kiidavad ühendit tema halba hingeõhku parandavate omaduste pärast ja keskkonnakaitsjad ning loomuliku eluviisi pooldajad näevad triklosaanis ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Mida kujutab endast kiidetud ja laidetud triklosaan?
Mida jälgida turvatooli ostmisel?
Turvatooli valimine ja ostmine on teema, millesse tasub põhjalikult süveneda. Selleks, et teha parim valik, tasub silmas pidada mõningaid märksõnu.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30