Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Inetu pardipoja kujundamine lapses

kolmapäev, 17. detsember 2014
Lemmikute kujunemist kohtab igas peres ja paratamatult on sellest möödapääsemiseks vähe võimalusi. 2/3 lapsi väidab, et nende vanemad ilmutavad ühes või teises vormis vanemlikku eelistust ning kui lapsed on väiksed, ei möödu ühtki jõuluõhtut ilma vimmaka jälgimiseta, kellele saavad osaks kõige ägedamad kingitused. See on normaalne, kuid mõnes peres peab mõni laps elama teadmisega, et tegelikult ei ole ta soovitud.

Tšehhoslovakkias korraldatud uuringuga tuvastati 220 last, kelle ema oli nad sünnitanud pärast kaks korda sünnitamisest keeldumist ja abordi nõudmist. Soovitud lastega võrreldes oli nende puhul vähem tõenäoline, et ema toidab neid rinnaga ja 9-aastaselt oli soovimatute laste õppeedukus märksa halvem, nad polnud kuigi usinad, kaldusid rohkem plahvatuslikult ärrituma ja võtsid hõlpsamini kaitsehoiaku. 15-aastaselt olid soovimatud lapsed endiselt akadeemiliselt halvemas seisus, õpetajate sõnul vähem kohusetundlikud ja mitte kuigi kuulekad. Kui neilt küsiti, kuidas ema neisse suhtub, väitsid nad, et ema ei pööra neile kuigi palju positiivset tähelepanu.

Sääraseid äärmiselt ebsoodsas olukorras olevaid lapsi ja neid, kes on teravalt teadlikud, et nende õed-vennad saavad vanemliku hoolitsuse pirukast õigustamatult liiga suure tüki, võib ebaõiglase kohtlemise tunne saata kogu elu. Täiskasvanutel, kes kinnitavad, et nende õde või vend on olnud vanemate lemmik, on suurem depressiooni, ängistuse ja vaenulike tunnete tekkimise oht. Nad võivad kalduda alaväärsustesse, tunda end ebaatraktiivse ja ebapopulaarsena. Võttes tervikuna omaks vanemate hinnangu enda kohta, eeldavad nad teistelt kriitilist ja tõrjuvat suhtumist, neil jääb vajaka enesekindlusest ning neid on lihtne tõrjuda passiivsesse ja alistuvasse kaitsehoiakusse.

Häbistamine riisub lapse eneseväärikuse
Vanema silmis ebapopulaarse lapse puhul on häbistamine üks käepärasemaid vanemlikus arsenalis leiduvaid relvi. Häbi on terav esiletõstmise tunne, kus sind igast küljest uuritakse ja negatiivselt hinnatakse. Sageli tähendab see valusat endast teadlik olekut ning oma kohmakuse, pärsituse ja sõnakehvuse tajumist. Häbistatud lapselt riisutakse kogu eneseväärikus, talle ei jää vähimatki võimalust tunda, et iseenda või teiste ettekujutus temast allub tema kontrollile. Häbitunde saab esile kutsuda ka vanemliku vastikustunde väljendamisega lapse kehaliste tegevuste suhtes (nt söömine - kui öeldakse lasele pidevalt, et ta matsutab nagu siga).

On kindlaks tehtud, et väga väikese lapse häbistamine pärsib aju arengut. Vähemalt iga kümnes laps kinnitab, et emb-kumb vanem "tõesti tundus taunivat või minu vastu mingit vimma kandvat." Ebapopulaarse lapse rolli täiendab harilikult veel õnnetus olla vanema halbade ja soovimatute emotsioonide maandaja.

Vanemate mõju lapse sõprade valikul
Viimasel ajal on peale kombe geenide mõju ületähtsustada, tekkinud suundumus vanemate mõju alahinnata ja asendada see pigem õdede-vendade mõjuga. Ent sellised väited ei põhine teaduslikul tõendusmaterjalil. Üldiselt kalduvad inimesed valima sõpru, kes on sarnased. Näiteks ei ole need sugugi kaaslased, kes panevad üksteist narkootikume tarbima või juba varakult seksuaalelu alustama - need lapsed nimelt valivadki endale sellised kaaslased, kellel on samasugused kalduvused. Last kallutab niisuguseid kaaslasi valima see, kuidas tema eest on esimestel eluaastatel hoolitsetud. Seega on võtmeteguriks vanemlik hool, mitte kaaslaste surve. Vanemad saavad seda, milliste kaaslastega nende lapsed aega veedavad, oluliselt mõjutada, mõjutades järelikult ka seda, kui vastuvõtlikud on lapsed kaaslaste survele.

Need lapsed, keda vanem iga päev teatud kellaajaks koolist koju ei oota, kipuvad rohkem kokku puutuma asotsiaalsete lastega ja neil on suurem oht ka ise asotsiaalseks muutuda. Lapsi, kellel on vanematega lähedased suhted ja nood neil hoolikamalt silma peal hoiavad, ohustab vähem kaaslaste surve, kes ahvatlevad neid ennasthävitavalt (nt narkootikumid) või asotsiaalselt (nt varastamine) käituma.

Vanemate emotsioonide ülekandmine lapsele
Levinumad emotsioonid, mida lapsevanem teistele pereliikmetele projekteerib on depressioon ja agressioon. Vägivaldsed isad kalduvad oma frustratsiooni ja viha poegadesse taguma ning keskenduvad harilikult üksnes ühele perekonnastsenaariumi tegelaskujule.

Depressioonis emad on äärmiselt altid maandama oma ärrituvust ja enesevihkamist püüdega kutsuda samu tundeid esile ka oma lastes, kuid harilikult ühes lapses rohkem kui teises. Ema haavatavus võib panna kartliku lapse vanema rolli üle võtma: kaheaastased lapsed, kelle emal on depressioon, kalduvad käituma teistest lastest vastutustundlikumalt ning väljendavad murelike stseenidega kokku põrgates häiritust ja süütunnet.

See, kes lastest ema agressiivse depressiooni piksevardaks saab ja kui palju see teda mõjutab, sõltub sellest, millal ja kui kauaks ema depressiooni langeb. Esmasündinut hooldades võib ema end hästi tunda ja langeda depressiooni alles pärast teise lapse sündi, kuid isegi kui depressioon kestab enamiku lastekasvatamise ajast, suhestub ta end iga järeltulijaga erinevalt.

Allikas: raamat "Nad keeravad su untsu" (Oliver James)



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mondo heategevuslik jõulubasaar, 20. detsember
detsember
Laupäeval, 20. detsembril kell 10-14 olete kõik oodatud jõulubasaarile MTÜ Mondo kontorisse Telliskivi loomelinnakus! Müügile tuleb eksootiline käsitöö ja sheavõi Afganistanist, Ghanast ja Ugandast, kõik valmistatud kogukondade poolt, kus Mondo tegutseb.
Telefonisõnumite saatmine autoroolis võib kujuneda eluohtlikuks
Teadmise valguses, et politsei vaatab üha kurjema pilguga mobiiltelefoniga rääkijaid, on paljud leidnud enda arvates kavala lahenduse: kõne asemel kiire SMS viberi, snapchati või muu suhtlusprogrammi abil. „Roolialune tegevus“ ei ole nii märgatav ning seetõttu ei ohusta politsei soovimatu tähelepanuga. Küll aga on sellel hoopis teised ohud ning võib põhjustada eluohtlikke õnnetusi. 
Kas kosmeetikas ja kodukemikaalides kasutatav triklosaan on ohutu?
Triklosaan on ühend, mille kohta tänapäeval jagatakse väga vastandlikku infot. Hambaarstid kiidavad ühendit tema halba hingeõhku parandavate omaduste pärast ja keskkonnakaitsjad ning loomuliku eluviisi pooldajad näevad triklosaanis ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Mida kujutab endast kiidetud ja laidetud triklosaan?
Mida jälgida turvatooli ostmisel?
Turvatooli valimine ja ostmine on teema, millesse tasub põhjalikult süveneda. Selleks, et teha parim valik, tasub silmas pidada mõningaid märksõnu.
Aktiivse kuulamise komistuskohad
Iga värskelt omandatud oskus vajab palju harjutamist, enne kui see muutub nii loomulikuks, et inimene seda tehes enam ei märkagi, et ta seda teeb. Olgu siin näiteks kasvõi autojuhtimine: kogenud juht lihtsalt sõidab, tehes seda sujuvalt, ennast ja teisi liiklejaid ohustamata.  Hea suhtlejagi liikleb erinevates suhtlemisolukordades sarnasel moel, valides kohase käitumisviisi vastavalt olukorrale, hoides iseennast ja oma suhteid.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30