Turvalisus
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Kassi- ja koerahammustus vajab kiiret puhastamist
Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Esmaabi - elektriõnnetused lapsega
Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Anafülaktiline šokk ja esmaabi
Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.

Mürgistusohud reisil laias maailmas

esmaspäev, 1. juuni 2015
Kui Eesti loodus oma loomade ja taimedega on suhteliselt ohutu ning vähemalt tuttav keskkond siin elavatele inimestele, siis reisile minnes sõltub terveks- ja ellujäämine suuresti ettevaatusest. 

Ohud vees - merisiilikud ja meripõied
Rannapuhkusel tuleb arvestada, et ahvatlevalt kirju mereelu peidab endas mitmesuguseid ohte. Üks tüüpilisemaid vahejuhtumeid, mille puhul ka välismaalt mürgistusinfoliinile on helistatud, on astumine merisiiliku peale. Merisiiliku okkad on väga haprad ja murduvad pealeastumisel, jäädes kudedesse. Enamasti ei ole okaste eemaldamine vajalik, sest need lahustuvad paari kolme päeva jooksul ise, ainult mõne pikaokkalise liigi okkaid tuleb eemaldada kirurgiliselt. Okaste vahel on osadel liikidel veel teravate kidadega varustatud mürginäärmed. Need võivad inimese külge kinnitunult veel mitmeid tunde mürki eritada ja seetõttu tuleb kohe naha küljest eemaldada.

Tavaliselt põhjustab merisiiliku mürk tugevat lokaalset valu, mõnedel kagu Aasia ja Ida Aafrika liikidel aga ka neuroloogilisi sümptomeid.

Soojades randades võib ootamatult kohtuda kameripõie nimelise meduusiga (ka portugali sõjalaevuke), kelle kõrverakkudega kokku puutumine võib põhjustada raske süsteemse mürgistuse, mis väljendub lihasvalu, oksendamise, teadvushäirete ja hingamisraskusena. Vältimaks tõsise kahjustuse teket tuleb kõik meduusiosised kohe rannas nahalt mereveega maha pesta ja vajadusel ka pisut kraapida, et naha külge kinnitunud kõrverakud lahti tuleksid. Täheldatud on, et meduusi kõrvetust leevendab soe vesi paremini, kui külm. Kohe võib kannatanule enda valuvaigistit ja tõsisemate kaebuste tekkides pöörduda arsti poole.

Abi tuleb otsida kohe!
Mistahes tervisekaebuste puhul ei maksa oodata paari päeva pärast saabuvat kojulendu, vaid tasub pöörduda abi saama koha peal, sest Eestis ei pruugi arst teie kirjelduse järgi ära tunda looma, keda ta kunagi elus näinud ei ole ja kohalikud tunnevad oma fauna puhul vajalikke ravivõtteid kindlasti paremini. Paljudel liikidel on suur hulk alamliike, mille mürgid on toimelt  erinevad. Näiteks skorpioni mürk toimib olenevalt liigist närvisüsteemi, südame-veresoonkonna süsteemi või mõlemasse.

Eksootilisel puhkusel võiks rutiiniks kujuneda, et enne riietumist raputatakse kõik riided läbi, kontrollimaks ega nendes ei varja ennast mõni kohalik loomake. Samuti tasuks oma asjadele põhjalik kontroll teha enne kojulendu, et ei peaks pärast kodus kapi alt sinna peitu jooksnud skorpioni püüdma. Kui teid on hammustanud mõni kohaliku fauna esindaja ja hammustuskohas tekib tugev valu, millega võivad kaasneda ka muud kaebused, ärge kõhelge pöördumast kohe arsti poole!
Suuremates hotellides on sageli puhkajate jaoks arst kohapeal olemas, kindlasti abistab personal vajadusel haigla leidmisel. Ohtlikult mürgiste loomade puhul on nende leviku piirkonna meditsiiniasutustes reeglina olemas ka vastumürgid ja mida kiiremini te abi saate, seda parem.

Maohammustuse puhul kehtib reegel, et kannatanut tuleb liigutada võimalikult vähe, hammustatud koht muuta liikumatuks ja toimetada haiglasse lamavas asendis. Kui seda on võimalik riskimata teha, võtke arsti juurde kaasa ka see, kes teid hammustas, sest erinevalt Eestist, kus on ainult üks mürgine madu, on troopikas võimalikke hammustajaid palju ja näidis hammustajast säästab seletamise, kirjeldamise ja tõlkimise aega. Ka telefoniga tehtud pilt võib olla abiks.

Ettevaatust, ravimid!
Kaugete maade turud peibutavad ka erinevate looduslike ravimitega. Meeles tuleb pidada aga seda, et turg ei ole apteek ja sellistel toodetel pole garantiid, et ostja saab seda, mida talle lubati.
Lisaks otsestele võltsingutele võib sattuda ka valesti kokku segatud või ootamatute „lisanditega“ kauba peale. Idamaade traditsioonilistes ravimites kasutatakse sageli ka mürgiseid taimi ja mürgistusjuhtumid valesti kokku segatud segudega pole haruldased. Halvemal juhul lisatakse aga väidetavalt taimsele teele tugevama toime saamiseks hoopis retseptiravimeid. Eriti tihti on sellist praktikat kirjeldatud kaalulangetamiseks mõeldud „taimeteede“ puhul, mille analüüsimisel on leitud erinevaid ravimeid ja ka loomset kilpnäärmekudet ainevahetuse kiirendamiseks. Samuti on „taimeteest“ leitud afrodisiaakumina kasutatavat kärnkonnanaha pulbrit, mis valesti annustatuna võib põhjustada südameseiskust.

Ka sääsetrjevahend vajab tähelepanu
Kindlasti tuleb meeles pidada ka kemikaalidest tingitud võimalikke mürgistusohte, seda eelkõige sääse (moskiito) vastaste tõrjevahendite pealemäärimisel. Aasias on levinud parakvaati sisaldavad tooted, mille olemasolu on Ameerikas ning Euroopas keelatud ja võib vähegi lubatust suurema/tihedama manustamise korral põhjustada eluohtlikku mürgistust. Ka teistesse kemikaalidesse tasub alati suhtuda pigem ettevaatusega.

Suurlinnades reisides on alati oht vingugaasimürgituseks, seega tiheda liiklusega piirkond tuleks eelkõige lastega reisides vältida.

Parimaks mürgistusennetuseks reisidel on aga kindlasti eelnev planeerimine ja sihtkoha eripärade teadvustamine.

Kui vajad mürgistusnõustamist ka välismaal, saab Eesti mürgistusinfoliinile 16662 helistada ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel ka välismaalt, numbril (+372 ) 626 93 90.

Allikas: G4S turvaportaal "Julged hoolida?", www.julgedhoolida.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Brändiriided ja -jalanõud, Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, Shea Mooti, Sonett, Weleda jt




 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Terves kehas terve vaim - programm koolinoortele 8.-14. juunil
juuni
8.-12. juunil toimuval tervisenädalal saab viie päeva jooksul õppida koka juhendamisel maitsvate söökide valmistamist, proovida aerusurfi, külastada seiklusparki ja teha palju muudki põnevat.
Mis saab täiskasvanuna lastest, keda lohutatakse või premeeritakse toiduga?
Laste premeerimine või lohutamine on lapse tervisele otseselt kahjulik, sest täiskasvanuna on tal tavapärasest oluliselt suurem kalduvus ülekaalulisuse tekkimisele. Antud teemal on huvitava artikli kokku pannud otseomadelt.ee.
Aita lapsel üle saada tüütust harjumusest
Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.
Muumi Baby mähkmed - parim valik Sinu lapsele
Muumi toodetele ei ole lisatud kemikaale sisaldavaid lõhnaaineid ja vedelikke. Nahasõbralikud ja hingavad mähkmed on tehtud koostöös Soome Allergia- ja Astmaliiduga ja sobivad õrnemalegi nahale. Põhjamaine keskkonnamärk toodetes tagab, et mähkmete tootmine koormab võimalikult vähe keskkonda.
Üksikisa Valgamaal vajab abi elumaja renoveerimisel
Valgamaal Helme vallas kasvatab üks noor tragi ja hakkaja üksikisa pisikest tüdrukut. Kõht on neil kenasti täis ja riided ilusti seljas, kuid elumaja vajaks korralikult kõpitsemist.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30