Tervislik elu

Hapukapsast võib pidada üheks eestlaste rahvusroaks. Vastupidiselt ameeriklastele, ei ole meile vaja seletada, et hapukapsas on kasulik ja et seda süüakse ka ilma kuumtöötlemata. Aga kas olete ikka teadlik, millise imelise potentsiaaliga ravimtoiduga hapukapsa näol tegemist on?

Paar sõna imikute ja laste soolestiku mikrofloorast



Elu on sünnist alates tulvil katsumusi. Peale pika imetamisperioodi ja tervislike eluviiside vajavad lapsed harmoonilist ja armastavat keskkonda, sest stress nõrgestab nende immuunsüsteemi. Laste immuunsüsteem võib vajada toetust nii kaua, kuni see on väljaarenenud.

Imelik ja imeline nuikapsas, mida armastavad ka lapsed



Nuikapsas on suurepärane komponent erinevates toorsalatites, lisand erinevates paja- ja ahjuroogades ning sobib küpsetamiseks ja grillimiseks. Tegemist on ühe maitsvaima kapsasordiga ning suve mõnusaim toiduavastus. Mõnusalt krõmpsuvat ja magusat nuikapsast lapsed lausa armastavad.

Karulauk – vitamiinirikas kevadekuulutaja



Karulauguhooaeg on alanud ning see on söödavatest umbrohtudest üks esimesi kevadekuulutajaid.

Bacillus subtilis – võimas salarelv haiguste vastu



Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Kuni tänaseni on probiootikumidena käsitletud peamiselt piimhappebaktereid, kuid aina rohkem on hakanud tuntust koguma ka teised bakterid, sh Bacillus´ed.

Sipelgapuu koor - hoiab sind viirustest



Järjest enam kogub populaarsust sipelgapuu koore toidulisand (nii tinktuuri kui kapslitena). Lihtsalt öelduna on sipelgapuu koor valuvaigistav ja põletikuvastane vahend, millel on toniseerivad ning antioksüdantsed omadused.

Peatäide ennetamine ja ravi



Suuremates lastekollektiivides (lasteaed, kool) võivad aeg-ajalt tekkida täide puhangud. See on üks äärmiselt ebameeldiv ja tüütu probleem, kuid on olemas kindlad võtted neist efektiivselt vabanemiseks.

Milline on kõige tervislikum suhkur?



Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.

Kuidas pääseda puukide eest?



Puugihooaeg on alanud. Igal aastal hoiatatakse puugiga kokkupuute eest, kuna nendega võivad kaasnevad puukentsefaliit või puukborrelioos. Lapsevanemad on sel teemal eriti tundlikud, sest lapsed viibivad kevad-suvisel ajal väga palju looduses ja puugiga kokkupuute tõenäosus on üsna suur.

Ettevaatust - Hispaania maasikas!



Pea iga suuremas kaubanduskeskuses müüakse imeilusaid ja suuri maasikaid. Nende lummav lõhn meelitab paljusid, eriti lapsi. Paraku on Hispaania maasikas täis pestitsiide ning tervislikust maasikast on asi kaugel.

Õunaäädikas tugevdab tervist



Õunaäädikas sobib ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi saab sellega maitsestada kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana.

Köharavi - tõhusad looduslikud mähised ja salvid



Peamiseks köha põhjustajaks meie külmas ja niiskes kliimas on infektsioon hingamisteedes ning paraku kimbutab see väga sageli väikelapsi. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on väga tõhusad ja lihtsad nipid ka kõige tüütuma köha taltsutamiseks.

Miks on tatar niivõrd kasulik toiduaine?



Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks”. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana (Indias kutsutakse seda isegi mustaks riisiks).

Soojendav tervisenaps viiruste kõrgajal



Esimeste haigusnähtude peletamiseks tasub aeg maha võtta ning kosutada end lõõgastava joogiga. Tervist toov jook soojendab ja ergutab hästi immuunsüsteemi.

Astelpaju kui väärtuslik ravimtaim ja toidulisand



Astelpaju hooaeg on käes ning turult saab osta kodumaiseid marju. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mikrotoitaineid, mida keha igapäevaselt vajab.

Säilita nutikalt aia- ja metsasaadusi



Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks.

Ole teadlik nätsu koostisest ja selle mõjust lapsele



Telereklaamidest ja ajakirjadest on meile kõigile meelde jäänud, et nätsu tuleks närida peale igat söögikorda. Arvestades missuguse populaarsuse närimiskumm on saavutanud ja et ka lapsed seda suures koguses tarbivad, peaksime vast huvi tundma, millest nätsud üldse tehtud on?

Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis



Sibul ja küüslauk on kõigile tuntud kui rahvameditsiini põhiline raudvara. Sibula ja küüslauguga saab ennetada ja ravida külmetushaigusi, tõsta keha üldist toonust ning on abiks kümnete erinevate vaevuste korral.

Huuletubakas hävitab noorte tervist



Tubakast rääkides on seni rohkem tähelepanu pööratud suitsetatavatele tubakatoodetele, mille klassikaliseks näiteks on sigaret, vähem on aga räägitud suitsuvabadest tubakatoodetest. Nende tarvitajateks on Eestis just teismelised ja noored.

Suhkrust ja selle mõjust tervisele



Oleks hea, kui iga inimene mõistaks, kuidas tekib suhkru tarbimise nõiaring ehk pidev magusaisu ja suhkrusõltuvus. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on suhkru mõju kohta väga asjakohane kirjutis.

MinuLaps.ee

Mida tasub teada rasvade ja õlide valikul

teisipäev, 28. oktoober 2014

Rasvad annavad toidule hea maitse, ilma nendeta oleks meie toitumine ebatõhus, kuna me ei saaks piisavalt energiat ega omastaks kõiki vitamiine. 1980-1990-ndatel võimust võtnud arvamus, et “rasvad on kahjulikud ja teevad paksuks” hakkab tänaseks õnneks taanduma. Tervisliku toitumise ja kaalulangetamise märksõnaks ei ole enam “rasvavaba”, vaid “tervislikud rasvad”. Kaasaegsed tervisliku toitumise teooriad ei keskendu rasva vähendamisele menüüs, vaid loomsete rasvade ja kahjulike taimsete rasvade asendamisele tervislike taimsete rasvadega.

Rasva vajab organism rasvlahustuvate vitamiinide (A,D,E ja K-vitamiin) ja üle 600 erineva toitaine (alfakarotiin,beetakarotiin,lükopeen, alfalipoiinhape jne.) imendumiseks. Näiteks ei omasta organism kapsas ja brokkolis leiduvat K-vitamiini, kui neid süüakse ilma rasvata. Ilma K-vitamiinita aga ei talletu luudes ja hammastes kaltsium. Samuti ei suuda organism ilma rasvata omastada vähivastaseid antioksüdante lükopeeni ja karoteeni, mida leidub näiteks tomatis. Seepärast on oluline aurutatud juurviljadele ja salatitele alati lisada kvaliteetset õli.

Väikelaste puhul soovitavad paljud toitumisspetsialistid, et kuni teise eluaastani peaks 50% lapse päevasest kalorikogusest tulema rasvadest. Nii omandab lapse organism kõige paremini aineid, mis on vajalikud kasvamiseks ja arenemiseks.

Koolilapse jaoks on kvaliteetne rasv väga oluline, kuna see “toidab” mälu. Nimelt rasvas leiduv letsitiin on närvirakkude toitaine, mis soodustab mälu- ja keskendumisprotsesse.

Kaalulangetajatel on oluline teada, et tervislikud rasvad tekitavad mõnusa täiskõhutunde ja vajadus järgmise toiduportsu järele ei teki nii kiiresti. Tööstuslikud “lahjad” tooted on petlikud, neist eemaldatud rasvad on sageli asendatud suhkru ja sünteetiliste lisaainetega, mis on toidus algselt leidunud rasvast oluliselt kahjulikumad. Rasvavaba dieedi all kannatab ka libiido, nimelt langetab rasvavaba toidu tarbimine naise organismis östrogeeni - ja mehe organismis testosterooni taset.

Õli tervislikkuse määrab õli kvaliteet
Sugugi mitte kõik taimsed õlid ei ole tervislikud. Suur osa toidupoodides pakutavatest taimeõlidest on kuumtöötlemise teel toodetud rafineeritud õlid. Toiduainetetööstuse jaoks on see kasulik – tootmine on odav ja õli säilivusaeg pikk. Kuid see, mis kuumtöötlemis- ja rafineerimisprotsessis õlist järele jääb, pole mitte üksnes väärtusetu, vaid lausa kahjulik.

Mis siis täpsemalt õliga kuumtöötlemise ja rafineerimise käigus tehakse?

Õli “kätte saamiseks” seemnetest/viljadest kasutatakse rasva lahustavat toksilist kemikaali heksaani. Hiljem küll heksaan aurutatakse õlist välja, kuid täielikult seda eemaldada ei ole võimalik.
Õli kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Selle tulemusena polüküllastamata rasvhapped õlis muunduvad, muuhulgas ka transrasvadeks, mis on organismile kahjulikud.
Õli rafineerimisel kasutatakse kemikaale, mille ülesandeks on õli “puhastada” iseloomulikust lõhnast ja settest. Selle protsessi käigus väärtuslikud toitained õlis hävivad. Näiteks väheneb rafineerimisel oluliselt selliste mineraalainete nagu kaltsium, magneesium, raud ja kroom sisaldus õlis, samuti letsitiini (oluline keharakkude koostisosa), vitamiin-E (kaitseb rakke vananemise eest), karetonoidide (kaitsevad silmi ja nahka), sterooli (vähendab kolesterooli), polüfenooli (kaitseb südant) ja klorofülli (vabastab mürkainetest) sisaldus.
Õlile lisatakse sünteetilisi säilitusained, nagu näiteks E320, et pikendada õli säilivusaega. E320 peetakse niipalju ohtlikuks, et selle kasutamine lastetoitudes ei ole lubatud, kuid õli koostises jõuab see siiski valmistoitudesse, pagaritoodetesse, maiustustesse.
Rafineeritud õlis ei leidu enam lipaasi, mis aitab rasvhappeid seedida.

Paljud inimesed arvavad, et rafineeritud toit lihtsalt ei ole nii kasulik kui töötlemata toit. Kuid tegelikkuses on rafineeritud toit organismile lausa kahjulik. Kuna rafineeritud toit ei sisalda aineid, mis on toidu seedimiseks vajalikud, peab organism sellise toidu töötlemiseks kasutama oma varudest ensüüme, mineraalaineid, vitamiine, valke jne. Teisisõnu, mida rohkem rafineeritud toitu inimene sööb, seda enam röövib ta oma kehalt tervise säilitamiseks vajalikke varusid.

Samuti nagu rafineeritud õlisid, tuleks iga hinna eest vältida hüdrogeenitud taimseid rasvasid. Taimeõli hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel tekivad looduses mitteesinevad rasvade vormid, mis on tervisele äärmiselt kahjulikud. Odava hinna tõttu kasutatakse toiduainetetööstuses hüdrogeenitud taimerasvu väga laialdaselt - saiatoodetes, pagaritoodetes, maiustustes, jäätistes, margariinides, puljongikuubikutes jne.

Kuidas siis ära tunda kvaliteetne ja tervislik taimeõli?
Esiteks, kvaliteetne ja tervislik saab olla vaid rafineerimata, külmpressitud õli. Külmpressitud õli toodetakse mehhaanilise pressimise teel, kemikaale lisamata ja õli kuumutamata. Seemnetest ja viljadest võimalikult suure õlikoguse eraldamiseks pressitakse neid mitu korda. Kõige tervislikum on kahtlemata esmane külmpress – õli märkega “extra virgin”. Külmpressitud õli tunneb ära spetsiifilisest lõhnast – oliiviõlil peab olema oliivi lõhn, pähkliõlil pähkli lõhn jne.

Õlipudelil olev märge, et õli on külmpressitud, võib vahel olla eksitav, sest paljudes riikides pole seadusega määratletud külmpressitud õli mõistet ja mõned tootjad kuumutavad külmpressitud õli enne pudelisse villimist, pikendamaks õli säilivusaega. Seepärast uuri alati müüjalt järele, kas õli on kuumutamata!

Teiseks, kvaliteetne on vaid tumedasse klaaspudelisse vaakum-meetodil pakendatud õli. Õli kõige suuremad vaenlased on valgus, soojus ja õhk, nende toimel tekivad õlis toksilised ühendid. Valguse kahjuliku toime eest kaitseb õli tume klaaspudel, vaakum-meetodil pakendamine tagab, et pudelisse ei jää koos õliga õhku. Kodus tuleks avatud õlipudelit hoida külmkapis ja see 2 kuu jooksul tarbida (v.a. külmpressitud kookosõli, mida võib hoida toatemperatuuril kuni kaks aastat).

Kolmandaks, õli puhul on eriti oluline, et see oleks pärit mahepõllumajandusest, sest rasvad koguvad endasse suurel hulgal taimekaitsevahendites ja väetistes leiduvaid kemikaale.

Nagu kõigi toitude puhul, on mitmekesisus tähtis ka õlide puhul.

Kõik teavad, et porgand pole sama mis kapsas ning süües vaid porgandeid jääb toit ühekülgseks. Sama kehtib ka õlide puhul – ei ole olemas ühte ideaalset õli, kõige tervislikum on tarbida erinevaid seemne-, pähkli- ja puuviljaõlisid.

Mõned näited erinevate külmpressitud õlide kasulikest toimetest:

Oliiviõli – kõrge antioksüdantide sisalduse tõttu kaitseb organismi vabade radikaalide eest (mitmete tõsiste tervisehäirete põhjustajad), õlis sisalduv oleiinhape on kasulik südame-veresoonkonna haiguste puhul.
Saflooriõli – sisaldab palju K- vitamiini, mis aitab kaltsiumil luudesse ja hammastesse talletuda ning E-vitamiini, antioksüdanti, mis aitab peletada vähktõbe ning puhastab organismi mürkainetest.
Seesamiseemneõli – sisaldab palju letsitiini, mis aitab vähendada halva kolesterooli taset ning B-rühma vitamiine, mis aitavad organismil toime tulla stressiga.
Kõrvitsaseemneõli – sisaldab tsinki ja seleeni, mis on vähivastase toimega, kaitsevad põie- ja eesnäärmehaiguste eest ning Omega-3 rasvhappeid, mis kaitsevad südamehaiguste ja diabeedi eest.
Linaseemneõli – kõige suurema Omega-3 rasvhapete sisaldusega taimeõli, hea kaltsiumi ja magneesiumi allikas, on antibakteriaalse ja viirusevastase toimega.
Kanepiseemneõli – sisaldab rohkelt Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid, on vananemisvastase toimega.
Sarapuupähkliõli – hea kaltsiumi ja E-vitamiini allikas.
Kreekapähkliõli – sisaldab oleiinhapet, mis on kasulik südame-veresoonkonna haiguste puhul, on kortsudevastase toimega
Mandliõli – rikas E-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi poolest. Tuntud “iluõli”, kaitseb nahka vananemise eest, tugevdab juukseid, annab juustele ilusa läike, kaitseb juuste väljalangemise eest.
Argaaniaõli – üks haruldasemaid õlisorte maailmas (argaaniapuu kasvab ainult ühes kohas maailmas- Marokos), sisaldab palju E-vitamiini ja tokoferoole, kaitseb nahka vananemise eest, ravib aknet ja venitusarme nahal.
Sojaõli – sisaldab palju letsitiini ja isoflavoone, mis takistavad kolesterooli kogunemist veresoonte seintele. Isoflavoonid kaitsevad organismi ka ultraviolettkiirguse eest.
Kookosõli – sisaldab lauriinhapet, mis tõstab immuunsust; keskmise ahelapikkusega rasvhapped soodustavad rasvade põletamist; on antibakteriaalse, viirusevastase ja seentevastase toimega.

Millist õli võib kuumutada, millist mitte?
Kuumutamisel tekivad mõnedes õlides toksilised, kantsereogeensed ühendid, seepärast on väga oluline teada, milliseid õlisid võib kuumutada, milliseid mitte. See, kui palju talub õli kuumutamist, sõltub õli rasvhappelisest koostisest.

Rasvhapped jagunevad küllastunud ja küllastamata (monoküllastamata ja polüküllastamata) rasvhapeteks.

Küllastunud rasvhapped kannatavad kuumust kõige paremini. Seepärast on ideaalne õli praadimiseks ja küpsetamiseks külmpressitud kookoseõli, mille küllastunud rasvhapete sisaldus on eriti kõrge (92%).

Monoküllastamata rasvhappeid sisaldavaid õlisid võib kuumutada mõõdukalt. Näiteks võib külmpressitud oliiviõliga küpsetada kooki, hoides ahju temperatuuri alla 180 kraadi.

Kindlasti aga ei tohi kuumutada kõrge polüküllastamata rasvhapete sisaldusega õlisid – sojaõli, maisiõli, päevalilleseemneõli, saflooriõli. Sellise õli kuumutamisel tekivad vabad radikaalid, mis põhjustavad tõsiseid terviserikkeid - kasvajaid, Alzheimeri tõbe, Parkinsoni tõbe, artriiti, südame-veresoonkonnahaigusi.

Loe lähemalt: www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-4966/Mida-v%C3%B5iks-teada-toidu%C3%B5lidest
raamat "Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele" (Madleen Simson, Egle Oja)

pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
Biolatte, Cybex, Ecolab, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

8 levinumat viga lapse distsiplineerimisel



Kui laps ei kuula sõna, on vanemal lihtne kasutada erinevaid mõjutusvahendeid. Need 8 distsiplineerimisvahendit on kõige enam levinud, kuid paraku sageli ilma loodetava tulemuseta.

Õige vahetusjalanõu aitab ennetada tervisehädasid



Koolilaps veedab suure osa oma päevast vahetusjalanõudes ning seetõttu on oluline teha selles osas õige valik. Turvaportaali "Julged hoolida" lehel on huvitav lugemine vahetusjalanõudest, kus temaatilist nõu annab ortopeed Kalev Toots.

Kus mu laps on – usaldada või kontrollida?



Tehnoloogia- ja infoajastu tähendab muuhulgas ka seda, et üha lihtsamaks muutub info hankimine tehnoloogiliste vahendite abil. Näiteks on võimalik lapse kasutuses olevat mobiiltelefoni positsioneerida, et tuvastada tema asukoht. Kui noorema koolilapse puhul võib see olla vajalik turvalisuse eesmärgil, siis teismeliste puhul muutub küsitavaks positsioneerimise tegelik põhjus.

Väikelapse hirmudega tuleb tegeleda



Ilmselt igal lapsel on mingi hirm - kes kardab sääske, koera, lindu, pimedust, uusi inimesi või hoopis arsti. Lapse hirmude üle naermine või nende ignoreerimine võib tema tundeid võimendada ning kaasa tuua suuremaid hirme. Seetõttu on oluline teadvustada, miks lapsed tunnevad hirmu ning kuidas nendega tegeleda.

Otsitakse vabatahtlikku, kes viiks asenduskodu kasvandiku kalastusringi



Otsime vabatahtlikku, kes kord nädalas viiks kalastusringi 10-aastase asenduskodu poisi Tartus.

