Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Väikelapse hirmudega tuleb tegeleda

esmaspäev, 27. oktoober 2014
Ilmselt igal lapsel on mingi hirm - kes kardab sääske, koera, lindu, pimedust, uusi inimesi või hoopis arsti. Lapse hirmude üle naermine või nende ignoreerimine võib tema tundeid võimendada ning kaasa tuua suuremaid hirme. Seetõttu on oluline teadvustada, miks lapsed tunnevad hirmu ning kuidas nendega tegeleda.

Väikelapse hirmude põhjused
  • Natuke teadmisi - targemaks saamine muudab maailma palju ohtlikumaks kohaks. Mudilasel on sadu uusi mõtteid, tosinaid uusi kontseptsioone, terve mägi informatsiooni ja ta on võimeline mõtlema neid kõiki lugematuiks hirmutavaiks stsenaariumeiks.
  • Liiga vähe kogemusi - väikelaps on võimeline põhjuse ja tagajärje seost hoomama, aga tal puudub kogemus mõistliku eraldamiseks ebamõistlikust ja nii mõtiskleb ta nüüd igasugustest halbadest tulemustest, mis täiskasvanule rohkem kui tobedad tunduvad. Kui tolmuimeja imeb tolmu ja prahti, kas see võib siis ka mind endasse imeda? Kui vesi vannist auku kaob, kas siis inimene, eriti väike nagu mina, ei või sealt samuti alla minna?
  • Suuruse vahe tajumine - mudilased tajuvad, kui väikesed nad on võrreldes nendega, kes neid ümbritsevad. Kujutlege, et peate kõndima tänaval, kus kõik inimesed on kaks kuni kolm korda suuremad kui teie ja siis saate aru, et see võib olla hirmutav.
  • Kujutlusvõime arenemine - kujutlusvõime on tohutult paljude lõbusate mängude allikas, sest võib viia lapse klotsidest torni juurest keskaegsesse kindlusse ja madrusemütsi juurest tormisele merele. Kujutlusvõime kasvades kasvavad sageli ka hirmud.
  • Avarduv mäng - imikud unustavad tavaliselt hirmutava kogemuse kiiresti. Väikelapsed suudavad mälestuse hirmutavatest sündmustest väga kaua alal hoida. Kassi kriimustused, kiigel liiga kõrgele lendamine, trepilt kukkumine - kõik need sündmused võivad edaspidi kutsuda esile hirmu kõigi kasside, kõigi kiikede ja treppide ees.
  • Suurenenud liikuvus - loomulikult kohtab ringiliikuv väikelaps rohkem hirmutekitavaid olukordi - ringilonkiv koer, niidi otsas rippuv ämblik, töötav muruniiduk - kui sülelaps.
  • Enesekesksus - mudilased on äärmiselt enesekesksed. Kõik mänguasjad kuuluvad neile, kogu tähelepanu peab keskenduma neile, kõik, mis juhtub, juhtub just nendega. Kui väikest tüdrukut teleris nõelab mesilane, siis nõelab mesilane ka teda.
  • Mõjutatavus - teiste tunded hakkavad mudilastele kergesti külge. Kui mängukaaslasel või vennal-õel on hirm lifti või koletiste ees, siis võivad ka nemad kartma hakata. Kui vanemad muretsevad, võib ka laps end ebaturvaliselt tunda.

Toimetuluk väikelapse hirmudega
  • Mudilase hirmud ei muuda ainult kõigi tema ümbritsevate elu keerulisemaks, aga kui neid lastakse kasvada, võivad nad hakata kahjustama tema kasvamist ja arenemist.
  • Tunnistage, et need hirmud on tõelised. Olgugi, et irratsionaalsed, aga nagu täiskasvanutegi hirmud on nad olemas. Nii mõnegi teise ebasoovitava käitumise kõrvaladamiseks piisab selle eiramisest, aga hirmu eiramisest ei ole mingit kasu. Teesklemine, et hirmu pole olemas, ainult tugevdab seda ja/või paneb aluse veel paljude uute  hirmude tekkimisele (hirm lindude ees areneb hirmuks loomade ees; ämblikekartus võib tekitada hirmu putukate suhtes).
  • Ärge sundige mudilast otsekohe hirmuga silmitsi seisma. Uju-või-upu suhtumine annab hirmude puhul harva tulemusi. Sundida koeri kartvat mudilast naabripeni silitama, ajada vett kartev laps basseini, võib hirmu foobiaks muuta. Noomitused stiilis "ole nüüd vapper" või "ära käitu nagu titt" on väga ebasobiv ravim. 
  • Tunnistage oma mudilase raskusi hirmuga võitlemisel. Täiskasvanutena suudame hirmutavaid asju vältida - kui kardame lennata, läheme rongiga või kui meil on kõrgusekartus, ei roni me eskalaatorile. Mudilased saavad oma hirme palju vähem kontrollida, nende ümbrus ei aita neil sageli isegi neid vältida.
  • Andke mudilasele teada, et igal inimesel on hirmud. Et isegi täiskasvanud, nagu emme ja issi kardavad vahetevahel. Kui mudilane on natuke vanem, rääkige talle, mida teie väiksena kartsite ja kuidas teil õnnestus sellest hirmust vabaneda, aga tehke seda nii, et teie lapsel ei tekiks mõnda uut hirmu, millele te senini pole osanud mõelda. Alati aitab teadmine, et sina pole ainuke, kes...
  • ...aga püüdke anda endast parim kontrollimaks oma hirme. Kui mudilane näeb, et teie oma hirmudesse rahulikult suhtute, võib ta lõpuks õppida teie eeskujul sama tegema. Kui te aga iga kord ämblikku nähes meetri kõrgusele õhku kargate, näitate lapsele, kuidas hirm inimese üle valitsema hakkab.
  • Ärge naerge ega narriga oma kartlikku last. Isegi pisikesed inimesed võtavad oma hirme väga tõsiselt. Pisut mänglevat nokkimist võib mõjuda hästi mudilasele, kes lasteaeda minekuks riietumisest keeldub, aga narrida koeri kartvat last neljakäpukile laskudes ja terjeri moodi haukudes ainult suurendab tema hirmu.
  • Kinnitage, aga ärge materdage oma mudilase ego. Eneseusaldus on suureks toeks hirmust jagusaamisel. Kiitke siis iga väikestki edusammu, mida ta saavutab ja vältige ka suurte tagasilanguste kritiseerimist. Ärge kunagi laske oma mudilasel mõelda, et teie teda tema hirmu pärast vähem armastate või temast vähem lugu peate.
  • Laske mudilasel enesele toetuda. Hirmunud väikelapsel on vaja tugevat toetavat kätt. Kätt, mis annab kindluse, mida tal parajasti pole. Lähenege rasketele olukordadele enesekindlalt ja rahulikult ning kinnitage, et te ei lase kedagi ega midagi talle halba teha.
  • ...aga ärge sellega liialdage. Olge valvel, et toetus ei muutuks sõltuvuseks. Kui väga palju hellitate, võib mudilane mõelda, et tõepoolest tulebki midagi karta. Pealegi võib see viia ka tõdemuseni, et hirmu väljendamisega saab alati soovitud tähelepanu osaliseks.
  • Juurige oma väikelapse elust ja ümbrusest välja hirmuallikad. Hirmutavad raamatud, hirmutavad filmid ja joonisfilmid, samuti kohutavad teleuudised aitavad kõik kaasa hirmu tekitamisele. Selle perioodi jooksul oleks parem kõigist neist ärritajatest hoiduda. Isegi sellised ohutud asjad nagu mänguelevant, voodit kaunistavad tantsivad karud, võluv kaisukarudega tapeet lastetoa seinal võib mõne lapse puhul hirmureaktsiooni esile kutsuda ja see tuleb eemaldada või mõneks ajaks kinni katta, et mudilase hirme leevendada.
  • Veenduge, et teie poleks ise hirmu eest vastutav. Mõnikord kutsuvad lapse kartusi esile vanemate korduvad hoiatused ("Hoia võõrastest eemale - nad võivad püüda sind ära röövida"), teod (lapse sulgemine pimedasse tuppa) või ähvardused ("Kui sa ei suuda hea laps olla, peame su ära saatma."). Kui karm distsipliin võib hirme esile kutsuda, siis paradoksaalselt võib seda teha ka igasuguse distsipliini puudumine - väikesele lapsele võib olla vägagi hirmutav elada kodus, kus pole mingeid piire ega reegleid.

Allikas: raamat "Mida oodata: väikelapseaastad" (Arlene Eisenberg, Heidi E. Murkoff ja Sandee E. Hathawy, B.S.N.)




pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
Biolatte, Cybex, Ecolab, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mida tasub teada rasvade ja õlide valikul
Rasvad annavad toidule hea maitse, ilma nendeta oleks meie toitumine ebatõhus, kuna me ei saaks piisavalt energiat ega omastaks kõiki vitamiine. 1980-1990-ndatel võimust võtnud arvamus, et “rasvad on kahjulikud ja teevad paksuks” hakkab tänaseks õnneks taanduma. Tervisliku toitumise ja kaalulangetamise märksõnaks ei ole enam “rasvavaba”, vaid “tervislikud rasvad”. Kaasaegsed tervisliku toitumise teooriad ei keskendu rasva vähendamisele menüüs, vaid loomsete rasvade ja kahjulike taimsete rasvade asendamisele tervislike taimsete rasvadega.
Kus mu laps on – usaldada või kontrollida?
Tehnoloogia- ja infoajastu tähendab muuhulgas ka seda, et üha lihtsamaks muutub info hankimine tehnoloogiliste vahendite abil. Näiteks on võimalik lapse kasutuses olevat mobiiltelefoni positsioneerida, et tuvastada tema asukoht. Kui noorema koolilapse puhul võib see olla vajalik turvalisuse eesmärgil, siis teismeliste puhul muutub küsitavaks positsioneerimise tegelik põhjus.
Otsitakse vabatahtlikku, kes viiks asenduskodu kasvandiku kalastusringi
Otsime vabatahtlikku, kes kord nädalas viiks kalastusringi 10-aastase asenduskodu poisi Tartus.
Perepäev Tallina Linnamuuseumis - Muuseum ärkab ellu, 25. oktoober
oktoober
Tallinna Linnamuuseum ärkab üheks päevaks ellu! Keskaegses kaupmehemajas saab koos kaupmeheemandaga süüa valmistada ja vürtse nuusutada. 
Krõbedad ja tervislikud sibularõngad õhtusele snäkilauale
Kui ka Sina leiad, et lisaideed, mida pakkuda nädalavahetuse snäkilaual, kui kallid sõbrad külla tulevad, on alati teretulnud, siis leiad sellest postitusest endale ühe idee – panko riivsaiaga krõbedad sibularõngad. 

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30