Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 

Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.

Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.

Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.

Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.

Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.

On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.

Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.

Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.

Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.

1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.

Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.

Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.

Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.

Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.

Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 

Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.

Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.

Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.

Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.