Tervislik elu
Hapukapsas kui ravimtoit
Hapukapsast võib pidada üheks eestlaste rahvusroaks. Vastupidiselt ameeriklastele, ei ole meile vaja seletada, et hapukapsas on kasulik ja et seda süüakse ka ilma kuumtöötlemata. Aga kas olete ikka teadlik, millise imelise potentsiaaliga ravimtoiduga hapukapsa näol tegemist on?
Paar sõna imikute ja laste soolestiku mikrofloorast
Elu on sünnist alates tulvil katsumusi. Peale pika imetamisperioodi ja tervislike eluviiside vajavad lapsed harmoonilist ja armastavat keskkonda, sest stress nõrgestab nende immuunsüsteemi. Laste immuunsüsteem võib vajada toetust nii kaua, kuni see on väljaarenenud. 
Imelik ja imeline nuikapsas, mida armastavad ka lapsed
Nuikapsas on suurepärane komponent erinevates toorsalatites, lisand erinevates paja- ja ahjuroogades ning sobib küpsetamiseks ja grillimiseks. Tegemist on ühe maitsvaima kapsasordiga ning suve mõnusaim toiduavastus. Mõnusalt krõmpsuvat ja magusat nuikapsast lapsed lausa armastavad.
Karulauk – vitamiinirikas kevadekuulutaja
Karulauguhooaeg on alanud ning see on söödavatest umbrohtudest üks esimesi kevadekuulutajaid. 
Bacillus subtilis – võimas salarelv haiguste vastu
Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Kuni tänaseni on probiootikumidena käsitletud peamiselt piimhappebaktereid, kuid aina rohkem on hakanud tuntust koguma ka teised bakterid, sh Bacillus´ed.
Sipelgapuu koor - hoiab sind viirustest
Järjest enam kogub populaarsust sipelgapuu koore toidulisand (nii tinktuuri kui kapslitena). Lihtsalt öelduna on sipelgapuu koor valuvaigistav ja põletikuvastane vahend, millel on toniseerivad ning antioksüdantsed omadused. 
Peatäide ennetamine ja ravi
Suuremates lastekollektiivides (lasteaed, kool) võivad aeg-ajalt tekkida täide puhangud. See on üks äärmiselt ebameeldiv ja tüütu probleem, kuid on olemas kindlad võtted neist efektiivselt vabanemiseks.
Milline on kõige tervislikum suhkur?
Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.
Kuidas pääseda puukide eest?
Puugihooaeg on alanud. Igal aastal hoiatatakse puugiga kokkupuute eest, kuna nendega võivad kaasnevad puukentsefaliit või puukborrelioos. Lapsevanemad on sel teemal eriti tundlikud, sest lapsed viibivad kevad-suvisel ajal väga palju looduses ja puugiga kokkupuute tõenäosus on üsna suur.
Ettevaatust - Hispaania maasikas!
Pea iga suuremas kaubanduskeskuses müüakse imeilusaid ja suuri maasikaid. Nende lummav lõhn meelitab paljusid, eriti lapsi. Paraku on Hispaania maasikas täis pestitsiide ning tervislikust maasikast on asi kaugel.
Õunaäädikas tugevdab tervist
Õunaäädikas sobib ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi saab sellega maitsestada kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana.
Köharavi - tõhusad looduslikud mähised ja salvid
Peamiseks köha põhjustajaks meie külmas ja niiskes kliimas on infektsioon hingamisteedes ning paraku kimbutab see väga sageli väikelapsi. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on väga tõhusad ja lihtsad nipid ka kõige tüütuma köha taltsutamiseks.
Miks on tatar niivõrd kasulik toiduaine?
Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks”. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana (Indias kutsutakse seda isegi mustaks riisiks).  
Soojendav tervisenaps viiruste kõrgajal
Esimeste haigusnähtude peletamiseks tasub aeg maha võtta ning kosutada end lõõgastava joogiga. Tervist toov jook soojendab ja ergutab hästi immuunsüsteemi.
Astelpaju kui väärtuslik ravimtaim ja toidulisand
Astelpaju hooaeg on käes ning turult saab osta kodumaiseid marju. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mikrotoitaineid, mida keha igapäevaselt vajab.
Säilita nutikalt aia- ja metsasaadusi
Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks. 
Ole teadlik nätsu koostisest ja selle mõjust lapsele
Telereklaamidest ja ajakirjadest on meile kõigile meelde jäänud, et nätsu tuleks närida peale igat söögikorda. Arvestades missuguse populaarsuse närimiskumm on saavutanud ja et ka lapsed seda suures koguses tarbivad, peaksime vast huvi tundma, millest nätsud üldse tehtud on?
Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis
Sibul ja küüslauk on kõigile tuntud kui rahvameditsiini põhiline raudvara. Sibula ja küüslauguga saab ennetada ja ravida külmetushaigusi, tõsta keha üldist toonust ning on abiks kümnete erinevate vaevuste korral.
Huuletubakas hävitab noorte tervist
Tubakast rääkides on seni rohkem tähelepanu pööratud suitsetatavatele tubakatoodetele, mille klassikaliseks näiteks on sigaret, vähem on aga räägitud suitsuvabadest tubakatoodetest. Nende tarvitajateks on Eestis just teismelised ja noored. 
Suhkrust ja selle mõjust tervisele
Oleks hea, kui iga inimene mõistaks, kuidas tekib suhkru tarbimise nõiaring ehk pidev magusaisu ja suhkrusõltuvus. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on suhkru mõju kohta väga asjakohane kirjutis.

Miks kasutatakse toidus lisaaineid?

laupäev, 19. aprill 2014
Eesti Toiduainetööstuse Liidu poolt on loodud koduleht www.tunnetoitu.ee. Sealt leiab palju huvitavat lugemust e-ainete, toidulisandite, energiajookide ja külmutatud köögiviljade kohta. Lisaained toidus tekitavad sageli palju küsimusi ning tihti levib nende kohta väärinfot.

Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Sorbiinhapet (E200), sorbiinhappe sooli (E202), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ketšupis, et vältida mikrobioloogilist riknemist. Kui toode on riknenud, kuid maitseomadused seda ei reeda, võib see organismile olla palju ohtlikum kui lisaaine.

Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta neid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin.

Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades.

Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist.

Kui tootele on lisatud sünteetilisi toiduvärve, peab toote pakendil olema vastav hoiatus, kuna mõnel inimesel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. Eesti toiduainetööstus kasutab sünteetilisi toiduvärve küllalt vähesel määral.

Asotoiduvärvid
E102 Tatrasiin
E110 Päikeseloojangukollane
E122 Asorubiin
E123 Amarant
E124 Erkpunane 4R
E129 Võlupunane AC
E151 Briljantmust BN
E154 Pruun FK
E155 Pruun HT
E180 Litoolrubiin BK

Lisaainete liigitamine funktsioonipõhiselt
Lisaained on jaotatud nende põhifunktsioonide järgi rühmadeks. Põhirühma kuulumine ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige sagedamini toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:

Toiduvärvid (E100–199)
Säilitusained (E200–299)
Antioksüdandid (E300–399)

Lisaks eelpool nimetatule on kasutusel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500-…).

Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks, piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite, rasvaasendajatena.

Üheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust, mistõttu kasutab toiduainetööstus lisaainetena keemiliselt või füüsiliselt töödeldud tärklise eri variante. Tärkliserikas keedus tundub suus konsistentsilt tihkem, samuti täidab tärkliselisand toiduainetes stabilisaatori rolli. Tärklise derivaate kasutatakse ka rasvaasendajana. Erinevate tehnoloogiliste võtetega muudetakse tärkliseosakeste mõõtmeid ja kuju, nii et need loovad keelel petteaistingu, nagu sööksime midagi pehmet ja rasvast. Kui tärklisega asendada kas või kolmandik toiduaines leiduvast rasvast, saame märkimisväärse kalorite kokkuhoiu.

Enimkasutatavate paksendajate hulka kuuluv pektiin ehk E440 on looduslik aine, mida saadakse puuviljadest: tsitrusviljade värvunud kooreosa all olevast valkjast kihist või õunte koortest. Seega on pektiin taimset päritolu süsivesikulise olemusega tarretaja. Pektiini lisatakse toodetesse, et need paremini tarretuks.

Tuntuim ja ka kodustes tingimustes kasutatav paksendaja želatiin on olemuselt loomne valk, mida saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel. Kollageen on naha, luude, kõõluste jt organite sidekoe võtmekomponendiks ning ülivajalik luude ja naha terviseks.

Stabilisaatoreid kasutatakse vajaliku konsistentsi saamiseks ning säilitamiseks. Näiteks looduslik aine karrageen ehk E407 on eraldatud merevetikatest. Samuti on looduslik jaanileivapuujahu E410, mis on saadud jaanileivapuu kaunadest.

Antioksüdante kasutatakse rasvarikaste toitude puhul, et kaitsta neid rasva rääsumise, maitse ja värvuse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest.

C-vitamiinina tuntud askorbiinhape E300 on loodussamane aine – s.o aine, mis ongi looduses olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel lisaainena toidutööstuses kasutamiseks.

Happesuse regulaatorid on ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust. Happesuse reguleerimine on vajalik toiduaine pikemaks säilimiseks ning maitse- ja konsistentsi säilitamiseks ning tagamiseks müügiperioodi jooksul. Tuntud happesuse regulaator on loodusidentne aine sidrunhape E330, mis on küll ka looduses olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel lisaainena toiduainetööstuses kasutamiseks. Toidu lisaainena võib sidrunhappel olla mitmeid ülesandeid: ta on antioksüdant, reguleerib happesust ja tugeva kompleksimoodustajana seob metalliioone.


Kasutatud allikas: www.tunnetoitu.ee

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Trunki BoostApak - lapsega taksos, reisil, sõprade autos või rendiautos – seljakott ja turvaiste 4-12 aastastele ühtaegu
Lapsevanematele tuleb küllap tuttav ette olukord, kus on vaja last võõras autos sõidutada, aga kuidas seda praktiliselt ja turvaliselt korraldada? 
Liiklusohutus ja lapsed jalgratastel
Ilmade soojenedes on aeg välja otsida jalgrattad ning meelde tuletada sellega seoses vajalikud reeglid. Meeles tuleb pidada, et sõiduteele ei tohi suunduda alla 10-aastane laps ning kuni 15-aastasel peab kaasas olema vastav juhiluba.
Mida peaks teadma siseviimistlusvahenditest?
Kevad-suvi on kõige populaarsem aeg suuremate remonttööde tegemiseks. Paljud ehitusmaterjalides (segudes – värvid, lakid, liimid jms) või viimistlusvahendites (põrandakatted, tapeet jms) sisalduvad kemikaalid võivad olla kahjulikud Teie tervisele ja keskkonnale. Mõned ained võivad põhjustada vähki, mõjutada hormoonsüsteemi, põhjustada allergiaid ja ärritust või kahjustada laste arengut. 
Meisterdamise raamatud lastele
Eesti keeles on välja antud mitu raamatut, kust saab ideid ja näpunäiteid kodus meisterdamisteks.
 
Kunst muffinipaberist
Kui kodus on muffinipabereid piisavalt, saab neid edukalt kasutada huvitavate piltide tegemiseks.