Tervislik elu
Hapukapsas kui ravimtoit
Hapukapsast võib pidada üheks eestlaste rahvusroaks. Vastupidiselt ameeriklastele, ei ole meile vaja seletada, et hapukapsas on kasulik ja et seda süüakse ka ilma kuumtöötlemata. Aga kas olete ikka teadlik, millise imelise potentsiaaliga ravimtoiduga hapukapsa näol tegemist on?
Paar sõna imikute ja laste soolestiku mikrofloorast
Elu on sünnist alates tulvil katsumusi. Peale pika imetamisperioodi ja tervislike eluviiside vajavad lapsed harmoonilist ja armastavat keskkonda, sest stress nõrgestab nende immuunsüsteemi. Laste immuunsüsteem võib vajada toetust nii kaua, kuni see on väljaarenenud. 
Imelik ja imeline nuikapsas, mida armastavad ka lapsed
Nuikapsas on suurepärane komponent erinevates toorsalatites, lisand erinevates paja- ja ahjuroogades ning sobib küpsetamiseks ja grillimiseks. Tegemist on ühe maitsvaima kapsasordiga ning suve mõnusaim toiduavastus. Mõnusalt krõmpsuvat ja magusat nuikapsast lapsed lausa armastavad.
Karulauk – vitamiinirikas kevadekuulutaja
Karulauguhooaeg on alanud ning see on söödavatest umbrohtudest üks esimesi kevadekuulutajaid. 
Bacillus subtilis – võimas salarelv haiguste vastu
Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Kuni tänaseni on probiootikumidena käsitletud peamiselt piimhappebaktereid, kuid aina rohkem on hakanud tuntust koguma ka teised bakterid, sh Bacillus´ed.
Sipelgapuu koor - hoiab sind viirustest
Järjest enam kogub populaarsust sipelgapuu koore toidulisand (nii tinktuuri kui kapslitena). Lihtsalt öelduna on sipelgapuu koor valuvaigistav ja põletikuvastane vahend, millel on toniseerivad ning antioksüdantsed omadused. 
Peatäide ennetamine ja ravi
Suuremates lastekollektiivides (lasteaed, kool) võivad aeg-ajalt tekkida täide puhangud. See on üks äärmiselt ebameeldiv ja tüütu probleem, kuid on olemas kindlad võtted neist efektiivselt vabanemiseks.
Milline on kõige tervislikum suhkur?
Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.
Kuidas pääseda puukide eest?
Puugihooaeg on alanud. Igal aastal hoiatatakse puugiga kokkupuute eest, kuna nendega võivad kaasnevad puukentsefaliit või puukborrelioos. Lapsevanemad on sel teemal eriti tundlikud, sest lapsed viibivad kevad-suvisel ajal väga palju looduses ja puugiga kokkupuute tõenäosus on üsna suur.
Ettevaatust - Hispaania maasikas!
Pea iga suuremas kaubanduskeskuses müüakse imeilusaid ja suuri maasikaid. Nende lummav lõhn meelitab paljusid, eriti lapsi. Paraku on Hispaania maasikas täis pestitsiide ning tervislikust maasikast on asi kaugel.
Õunaäädikas tugevdab tervist
Õunaäädikas sobib ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi saab sellega maitsestada kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana.
Köharavi - tõhusad looduslikud mähised ja salvid
Peamiseks köha põhjustajaks meie külmas ja niiskes kliimas on infektsioon hingamisteedes ning paraku kimbutab see väga sageli väikelapsi. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on väga tõhusad ja lihtsad nipid ka kõige tüütuma köha taltsutamiseks.
Miks on tatar niivõrd kasulik toiduaine?
Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks”. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana (Indias kutsutakse seda isegi mustaks riisiks).  
Soojendav tervisenaps viiruste kõrgajal
Esimeste haigusnähtude peletamiseks tasub aeg maha võtta ning kosutada end lõõgastava joogiga. Tervist toov jook soojendab ja ergutab hästi immuunsüsteemi.
Astelpaju kui väärtuslik ravimtaim ja toidulisand
Astelpaju hooaeg on käes ning turult saab osta kodumaiseid marju. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mikrotoitaineid, mida keha igapäevaselt vajab.
Säilita nutikalt aia- ja metsasaadusi
Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks. 
Ole teadlik nätsu koostisest ja selle mõjust lapsele
Telereklaamidest ja ajakirjadest on meile kõigile meelde jäänud, et nätsu tuleks närida peale igat söögikorda. Arvestades missuguse populaarsuse närimiskumm on saavutanud ja et ka lapsed seda suures koguses tarbivad, peaksime vast huvi tundma, millest nätsud üldse tehtud on?
Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis
Sibul ja küüslauk on kõigile tuntud kui rahvameditsiini põhiline raudvara. Sibula ja küüslauguga saab ennetada ja ravida külmetushaigusi, tõsta keha üldist toonust ning on abiks kümnete erinevate vaevuste korral.
Huuletubakas hävitab noorte tervist
Tubakast rääkides on seni rohkem tähelepanu pööratud suitsetatavatele tubakatoodetele, mille klassikaliseks näiteks on sigaret, vähem on aga räägitud suitsuvabadest tubakatoodetest. Nende tarvitajateks on Eestis just teismelised ja noored. 
Suhkrust ja selle mõjust tervisele
Oleks hea, kui iga inimene mõistaks, kuidas tekib suhkru tarbimise nõiaring ehk pidev magusaisu ja suhkrusõltuvus. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on suhkru mõju kohta väga asjakohane kirjutis.

Arstid määravad lastele liiga palju antibiootikume

teisipäev, 7. oktoober 2014
Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator lehel on huvitav artikkel sellest, et arstid määravad lastele liigselt antibiootikume. Miks meil ikkagi kirjutatakse välja tuhande lapse kohta ligi kaks korda rohkem antibiootikume kui Rootsis?

Eesti arstid kirjutasid 2007. aastal tuhande Eesti lapse kohta 616 antibiootikumiretsepti, nende rootsi kolleegid aga tuhande Rootsi lapse kohta 353 retsepti ehk ligi kaks korda vähem.

Ja miks on nii, et meie arstid kirjutavad lastele palju rohkem välja laiema toimespektri antibiootikume, rootsi kolleegid aga kitsama toimespektri omi? Jana Lassi doktoriväitekirjas toodud võrdlus põhineb kõigi 2007. aastal Rootsis ja Eestis lastele välja kirjutatud ravimiretseptide analüüsil. Lass ise töötab muide Tartu Ülikooli Kliinumi haigla apteegis kliinilise proviisorina.

Mis on laiem või kitsam toimespekter? Meie kehas askeldab tohutul hulgal väga erinevaid baktereid ja mida laiem on antibiootikumi toimespekter, seda suuremal hulgal lööb ta lisaks haigusetekitajatest bakteritele maha süütuid baktereid. Sestap ongi võimalusel mõistlik kasutada kitsama toimespektri ravimeid, aga paraku on eesti arstidel selles osas veel omajagu arenguruumi. Laiema toimespektri antibiootikumide kasutamine suurendab ka bakterite ravimresistentsust, nii nagu seda teeb üldse igasugune antibiootikumide põhjendamatu kasutamine.

Vanemate surve?
Lassi sõnul pole seni põhjalikumalt uuritud, miks ikkagi on meie arstid rootslastest nõnda palju antibiootikumilembesemad ja kasutavad seejuures laiema toimespektri ravimeid. «Üheks põhjuseks võivad olla Eesti arstidele antavad suhteliselt liberaalsed ravijuhendid,» kirjutab ta. Mõnel juhul soovitatakse juhendis kasutada laiema toimespektri antibiootikumi, ehkki selle asemel saaks kasutada klassikalist penitsilliini.

Miks mitte nimetada ka ravimitööstuse turundust, täpsemate teadmiste puudumist ravijuhendite kohta või ka lihtsalt ravijuhendite eiramist. Viimast võimalust toetab ka see, et liiga sageli kirjutatakse lastele välja antibiootikume ägeda bronhiidi puhul, mis enamasti antibiootikumiravi ei vaja. Uuringud näitavad, et osad lapsevanemad nõuavad lausa ise haigele lapsele antibiootikumi retsepti isegi siis, kui neile selgitatakse, et tegemist on viirushaigusega.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna peremeditsiini vanemteaduri, ka ise perearstina praktiseeriva Marje Oona sõnul ei ole antibiootikumidest tegelikult viirusinfektsioonide raviks üldse kasu, olgu siis tegu nohu, köha või tavalise bronhiidiga. Samuti ei pea näiteks keskkõrvapõletiku puhul kasutama alati antibiootikumiravi. Samas on ka lapsevanemate teadlikkus antibiootikumide kasutamisest kasvamas. «Lapsevanemad on nüüdsel ajal päris rõõmsad, kui jõuame ühiselt järeldusele, et lapsele polegi antibiootikumiravi vaja,» lisas Oona.

Lassi sõnul on samas Rootsis lausa riiklik programm STRAMA, mille ülesandeks on vähendada antibiootikumide liigkasutamist. «Rootsis on arstidele antud väga ranged ravijuhised,» lausus ta. «Neil ei lubatagi osasid antibiootikume välja kirjutada.»

Iseäranis väiksed lapsed
Lassi tööst selgub, et iseäranis suur on antibiootikumide määramiste vahe väiksemate laste puhul, noorukieas kahaneb Rootsi ja Eesti erinevus oluliselt. Täiskasvanute puhul on erinevus ilmselt veelgi väiksem.

Marje Oona andmetel on nii eestlased ja rootslased tegelikult Euroopa Liidus üsna tagasihoidlikud antibiootikumide tarvitajad. «Kogu Euroopa taustal kirjutatakse meil antibiootikume välja suhteliselt vähe,» lausus ta. Oona möönis, et ometi kirjutatakse neid meie lastele võrreldes Rootsiga ikkagi välja selgelt liiga palju.

Iseäranis palju kasutatakse antibiootikume aga hoopis Lõuna-Euroopas, seal sai vähemasti vahepeal osta apteegist ilma retseptita käsimüügiravimina. Antibiootikumide liigkasutamine on toonud endaga lõunas kaasa haigustekitajate ravimitele aina resistentsemaks muutumise.

Oona on isegi Rootsis elanud ja ta teab, et seal kasutatakse Eestist palju rohkem fenoksümetüülpenitsilliini, mis on kitsama toimespektri antibiootikum. Meie arstid kirjutavad aga lastele rohkem amoksitsilliini. See on laiema toimespektri antibiootikum, mis kuulub küll ise samuti penitsilliinide hulka.

Amoksitsilliin mõjutab Oona kinnitusel fenoksümetüülpenitsilliinist rohkem kõhu mikrofloorat, tekitades ka kõhulahtisust. «Teisalt ravib amoktsilliin mõnda sellist hingamisteede bakteriaalset haigust, millele fenoksümetüülpenitsilliin ei mõju,» lausus Oona. Klassikalise penitsilliini probleemiks on Oona sõnul olnud tema halb maitse, mistõttu lapsed ei tahtnud seda ravisiirupit eriti võtta – nüüdseks on maitseomadusi siiski parandatud. «Aga minu jaoks kõige suurem murekoht pole mitte penitsilliinid, vaid hoopis see, et Eestis on määratud Rootsist oluliselt sagedamini makroliidide hulka kuuluvaid antibiootikume,» lisas Oona pärast Lassi doktoritööga tutvumist. «Makroliididele kujuneb bakterite resistentsus üsna kiiresti, seetõttu peaks nende kasutamine olema väga hästi põhjendatud. Samuti on Eestis võrreldes Rootsiga lastele sagedamini määratud nn reservantibiootikume.


Allikas: http://novaator.ee/ET/meditsiin/arstid_maaravad_lastele_liiga_palju_antibiootikume_/



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
Biolatte, Cybex, Ecolab, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mõistliku telekavaatamise 10 käsku
Hoolimata halvast, mida televisioon põhjustab, pakub ta oma piltide, helide ja inimestega ometi pääsu muinasjutumaale, kuhu laps muidu iial ei pääseks. See võib viia lapsed maailma kaugeimatesse nurkadesse, näidata neile minevikku ja tulevikku, igapäevast ja eksootilist kunsti ja teadusi. Järgnevad 10 käsku aitavad perel saada sellest meediumist väikseima riskiga suuremat kasu.
Mida võiks teada kaltsiumist, piimatoodetest ja osteoporoosist
Kaltsiumi kohta on liikvel väga erinevat infot ja mitte alati ei ole kõigil juttudel alust. Nii on rahva seas levinud arvamus nagu saaks kaltsiumitablettide võtmise või ohtra piimajoomisega ära hoida osteoporoosi haigestumist. Apteekides on letid lookas erinevatest kaltsiumilisanditest, paljud neist viletsasti omastatavates vormides ning organismi koormavatest lisa-, mahu- ja kunstlikest magusainetest (nt. aspartaamist) pungil.
Kui laps keeldub turvatoolis istumast
Paljud lapsed tõrguvad turvatoolis istumast. Osad neist visklevad, vehivad käte ja jalgadega ning seda kõike saadab meeletu kisa. Teised lapsed proovivad autos hoopis ringi ronida ning nende toolile istuma keelitamine näib olevat "Mission Impossible." 
Lasteaiarühm suurendab agressiivsust
Mida rohkem on inimesi rühmas, seda ebamäärasemaks ning ennustamatuks kujuneb olukord ning seda võimatumaks muutub koostöö. Täiskasvanu satub vaid aeg-ajalt ja hetketi (kui üldse) rühma, kus on üle 20 liikme. Lapselt aga oodatakse inimmassiga toimetulekuks pidevat valmidust - päevast päeva, aastast aastasse.
Sandra blogi - Laps bussipõrandal nutmas
Sandra on väikese Margareti ema, kes on elanud aastate jooksul mitmes riigis ja hiljuti kolinud taas tagasi Eestisse. Nüüd kirjutab oma blogis elust koos väikse lapsega ning muudest huvitavatest tähelepanekutest enda ümber.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30