Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mõistliku telekavaatamise 10 käsku

kolmapäev, 8. oktoober 2014
Hoolimata halvast, mida televisioon põhjustab, pakub ta oma piltide, helide ja inimestega ometi pääsu muinasjutumaale, kuhu laps muidu iial ei pääseks. See võib viia lapsed maailma kaugeimatesse nurkadesse, näidata neile minevikku ja tulevikku, igapäevast ja eksootilist kunsti ja teadusi. Järgnevad 10 käsku aitavad perel saada sellest meediumist väikseima riskiga suuremat kasu.

1. Seadke kohe sisse ajapiirangud
Kui ootate sellega lapse kooliealiseks saamiseni on seda palju raskem teostada. Millised piirangud on mõistlikud? Enne 18 elukuud pole televiisorit üldse vaja. Pooleteistaastasele mudilasele piisab poolet tunnist päevas. Valige ise välja, mida väikelaps vaatab, kui ta saab vanemaks, otsustage koos. Kui teine sünnipäev on selja taga, võite mõelda tunniajalisele telerivaatamisele päevas, eriti kui halva ilma tõttu väljas mängida ei saa. See on aga maksimumaeg, sest mudilased peavad veetma suurema osa päevast tegevuses ja mitte passiivselt vaadates.

2. Piirangute järgimine
Üks asi on piirangud panna, hoopis teine lugu on neist kinni pidada. Piirangutest pole kasu, kui te iga kord lubatud aja möödudes telerit välja ei lülita ega mudilase tähelepanu mujale ei juhi. Sellele aitab kaasa, kui juba varakult planeerite meeldiva tegevuse pärast teleriaega.

3. Millal vaadata
Ärge pange telerit mängima söögiaegadel, mis peavad olema perekesksed; mängurühma kogunemistel, kui väikelapsed peaksid omandama uusi sotsiaalseid oskusi; perekonna kokkutulekuil ja pühade tähistamisel.

4. Vaadake koos
On palju tõenäolisem, et lapsed ei vaju teletranssi, kui nad vaatavad saadet koos vanematega ja sellest, mis ekraanil toimub, omavahel ka vesteldakse ("Kas pole ilus hobune?"; "Oi vaata, mis nüüd Dumboga juhtus!"). Lasta väikelapsel üksi televiisorit vaadata on samaväärne tema jätmisega võõraste meelevalda. Koos vaatamine annab teile võimaluse parandada valeinformatsiooni, jälgida reklaami ja rõhutada väärtusi, mida peate õigeks. Loomulikult esineb kordi, mil peate laskma mudilast üksi vaadata, aga ärge sellest reeglit tehke.

5. Tehke telerivaatamine interaktiivseks
Joonistage teletegelasi, rääkige ekraanil nähtud tegevustest, arutage tegevusliini ja mõelge välja rollimänge lemmikprogrammis nähtu baasil. Motiveerige mudilast koos nendega laulma ja tantsima, tehke koos nendega kunsti ja käsitööd. Kõik see õhutab aktiivset osavõttu.

6. Vältige telerivaatamist kui asendustegevust väikelapse tähelepanuta jätmisel
Te ei palkaks ju lapsehoidjat, kes pidevalt lobiseb ega mudilast iial ei kuula, ei reageeri tema küsimustele ega hirmudele ega suuda lapse murest osa võtta. Kui te aga telerit lapsehoidjana kasutate, teete just seda. Kasutage seda ainult siis, kui enam kuidagi teisiti ei saa. Vältige teleri kasutamist väikelapse rahustamiseks, lohutamiseks, tuju tõstmiseks. Püüdke teada saada, mis teda vaevab ja aidake selle murega toime tulla, mitte ärge visake teda teleriekraani ette.

7. Ärge kasutage telerit altkäemaksuna või preemiana ega võtke seda ära, kui last karistada tahate
Ühendades teleri hea käitumisega või meelitades sellega ("Kui sa nüüd nutu jätad, võid "Lottet" vaadata), teeb telerivaatamise veelgi köitvamaks.

8. Olge positiivseks eeskujuks
Lapsed käituvad rohkem selle järgi, kuidas teie ise käitute, aga mitte nii nagu te neil käsite teha. Olge siis ka telerivaatamises neile eeskujuks. Ärge laske sellel mängida taustamuusikaks terve päev läbi.

9. Osake valida
Mida vaadata on sama tähtis kui see, millal ja kuidas vaadata, niisiis valige hoolega. Otsige mitteärilisi programme, mis on mõeldud väikelastele, kus on lihtne keel, meeldivad tegelased, muusikat, laulu ja hariduslikku väärtust. Keelake programmid, kus esineb vägivalda, sh  vägivaldsed multikad. Mõelge ka sellele, mida teie vaatate, kui mudilane läheduses viibib. Kuna uudised sisaldavad sageli vägivalda, oleks uudistesaated parem hilisõhtule jätta, kui lapsed on voodis.

10. Töötage vastu negatiivsele
Televisiooni negatiivset mõju võib vähendada, kui pidada silmas järgmist:
  • Tõmmake perekonna huvid televisioonist kõrvale;
  • Kujundage parimaid harjumusi;
  • Andke lastele edasi oma väärtushinnanguid;
  • Stimuleerige loovust ja intellektuaalset arengut;
  • Rahuldage mudilase emotsionaalseid vajadusi;
  • Kõnelge vägivallast

Allikas: raamat "Mida oodata: väikelapseaastad" (Arlene Eisenberg, Heidi E. Murkoff ja Sandee E. Hathawy, B.S.N.)



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
Biolatte, Cybex, Ecolab, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Niguliste muuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi ühine lastelaager koolivaheajaks - Keskaegse kaupmehe radadel
oktoober
Kaks vanalinnas asuvat muuseumi korraldavad koolivaheajal unikaalse ühislaagri, kus lapsed saavad külastada Niguliste kirikut, Suurgildi hoonet ja Tallinna Linnamuuseumi ehk keskaegset kaupmehemaja! Mõlemal päeval saavad lapsed riietuda keskaegsete riiete koopiatesse ja tunda end kui tõelised kaupmehelapsed.
Laps ja mobiiltelefon
Mobiiltelefon on koolilapsele üks esimesi väärtuslikumaid asju – nii selle rahalise maksumuse kui ka turvalisuse poolest. Mobiiltelefoni soetamisel kaaluge hoolega, milleks teie lapsel telefoni vaja on. Algklassilapsel on telefoni eelkõige vaja suhtlemiseks nii vanemate kui ka sõpradega.
Mida võiks teada kaltsiumist, piimatoodetest ja osteoporoosist
Kaltsiumi kohta on liikvel väga erinevat infot ja mitte alati ei ole kõigil juttudel alust. Nii on rahva seas levinud arvamus nagu saaks kaltsiumitablettide võtmise või ohtra piimajoomisega ära hoida osteoporoosi haigestumist. Apteekides on letid lookas erinevatest kaltsiumilisanditest, paljud neist viletsasti omastatavates vormides ning organismi koormavatest lisa-, mahu- ja kunstlikest magusainetest (nt. aspartaamist) pungil.
Arstid määravad lastele liiga palju antibiootikume
Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator lehel on huvitav artikkel sellest, et arstid määravad lastele liigselt antibiootikume. Miks meil ikkagi kirjutatakse välja tuhande lapse kohta ligi kaks korda rohkem antibiootikume kui Rootsis?
Kui laps keeldub turvatoolis istumast
Paljud lapsed tõrguvad turvatoolis istumast. Osad neist visklevad, vehivad käte ja jalgadega ning seda kõike saadab meeletu kisa. Teised lapsed proovivad autos hoopis ringi ronida ning nende toolile istuma keelitamine näib olevat "Mission Impossible." 

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30