Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Sõnamängud nutipõlvkonnale

kolmapäev, 4. märts 2015
Tehnoloogia areng jätkub jõudsalt ja nutiseadmete ülemaailmne müük teeb igal aastal uusi rekordeid. Sama trend levib ka Eestis. Mobiiltelefoni lutsutav põngerjas ja tahvelarvutit pädevalt käsitlev koolieelik ei pane enam kedagi imestama. Samas jõutakse järjest enam uuringutega selleni, et liigne virtuaalmaailmas elamine mõjutab halvasti lapse arengut nii vaimselt kui füüsiliselt. Et avardada lapse maailma, on muidki alternatiivseid võimalusi.

Erinevad lastega tegelevad spetsialistid vaevad tehnoloogia arenguga kaasnevaid rõõme ja muresid. Lapsed haaravad uusi oskusi lennult. Nutiseadmed on lastele abiks nii tarkuste ja oskuste omandamisel kui kaaslastega suhtlemisel. Lapsi tõmbab kütkestav virtuaalmaailm, sest nad saavad oma tehnikavidinate abil kogeda eduelamusi – vilunud mängija võites, nutikas äppide kasutaja infot hankides ja sotsiaalmeedias suhtleja oma oskusi hinnates. 

Nutiseadmete kasutamisel on ka varjupool. Mõõdutundetu nutiseadmete tarbimine takistab väiksemate laste puhul motoorika ja sotsiaalsete oskuste arengut. Puudulik motoorika ehk liigutuste ja liikumise areng jätab tugeva jälje lapse intellekti arengule. Lapsepõlv on kuldne aeg loova mõtlemise ja fantaasia kujunemiseks – kui see aeg nutiseadmes istudes mööda saata, jäävad paljud imelised asjad loomata.

Vanemate laste puhul võib liigne nutiseadme kasutamine tuua kaasa sõltuvusele iseloomulikud probleemid. Laps pühendab vähem aega liikumisele, suhtlemisele ja muudele arendavatele tegevustele. Kannatada saab lapse tähelepanu- ja keskendumisvõime ning tema elus hakkavad kuhjuma tegemata ja lõpetamata asjad. Nutiseadmest eemalolek tekitab lapses ärrituvust ja ärevust. Juurdunud harjumuste muutmine on märksa raskem kui sõltuvuse ennetamine. Seepärast on lapsevanemate ülesanne varakult kehtestada mõistlikud piirid, et virtuaalne elu ei domineeriks reaalse elu üle.

Miks on nutiseadmed nii ahvatlevad? Uuringutega on kindlaks tehtud, et igavust ja tegevusetust on inimestel nii füüsiliselt kui vaimselt raske taluda. Eriti selgelt võib seda tunnistada laste puhul, kelle aju töötab täiskasvanute omast kiiremini ja vajab stimulatsiooni – nutiseade pakub seda kiiresti ja külluslikult. Niisamuti on kujunemisjärgus lapse loogika ja psüühilised pidurdusprotsessid ning ta ei saa enda distsiplineerimisega veel nii hästi hakkama kui suur inimene.

Mida teha koos lastega nutiseadmetesse süvenemise asemel? Mõõdukas igavus muudab lapsed loominguliseks – koos leiutatakse uusi mänge ja tegevusi käepärastest vahenditest. On tore, kui esimese valikuna ei haarata meelelahutuse otsimiseks nutiseadme järele. Näiteks igava autosõidu saab huvitavalt sisustada vahvate mängude ja võistlustega. Haarav mäng arendab laste loovust ja täiendab teadmisi. Nii suhtlemine, võistlemine kui loomeprotsess on nauditavad ning võivad julgelt konkurentsi pakkuda nutiseadmete kasutamisele.

Siin on kirjas mängud, mida eri vanuses lapsed saavad nii omavahel kui koos täiskasvanutega mängida.

Sõnamäng
Sõnamängus saavad osaleda kõik, kes rääkida oskavad ja tähti tunnevad. Sõnamängudega õpivad nooremad lapsed kiiresti häälikuid eristama ja rikastub nende sõnavara. Kõige lihtsam mänguvariant on selline, kus üks mängija ütleb ühe sõna ja järgmine mängija mõtleb selle sõna viimase häälikuga algava uue sõna. Mängu saab keerulisemaks muuta mitut moodi:
  • nimetatakse ainult sama algustähega sõnu (nt. s-tähega algavad sõnad)
  • nimetatakse sõnu teatud valdkonnas (nt. loomad)
  • nimetatakse inimeste nimesid
  • nimetatakse riike, linnu ja kontinente
  • nimetatakse 4-tähelisi sõnu
  • nimetatakse liitsõnu
  • lubatakse ka võõrkeelseid sõnu erinevatest keeltest
  • mängitakse ainult võõrkeelsete sõnadega (nt. inglise keeles)
Võib kokku leppida reegli, et vajadusel võib nutiseadmes teha sõnade kohta päringuid, et saadud infoga mängu tagasi pöörduda.

Arva ära
Üks sõnamängu variatsioone on arvamismäng. Üks mängija mõtleb ühe sõna peale, kuid teistele seda ei ütle, vaid hakkab andma vihjeid sõna kohta. Mängu saab lihtsamaks muuta, kui lepitakse kokku sõna algustäht, valdkond või pikkus.

Mälumäng
Mälumängus lepitakse kokku valdkond (nt puuviljad, automargid vms) ja hakatakse järgemööda sõnu nimetama. Esimene mängija ütleb ühe sõna, järgmine nimetab eelmise mängija sõna ja lisab uue sõna, temale järgnev mängija nimetab kaks eelnevalt kõlanud sõna ning lisab uue sõna jne. Keda mälu alt veab ja sõnade õige järjekord ununeb või mõni öeldud sõna vahele jääb, langeb mängust välja. 

Laulud, luuletused, vanasõnad, muinasjutud
Tuletage koos meelde või mõtelge välja uusi laule, luuletusi, vanasõnu ja muinasjutte. Parimad palad pange pärast kirja ja illustreerige. Sellest moodustub aja jooksul tore teekonnalugude raamat. Lapsed on lugude vestmises ja laulmises sageli kõige osavamad ja loomingulisemad, täiskasvanul on vaja vaid ots lahti teha ja veidi juhendada.
  • Rahustavad jutud. Kui eesmärgiks on elavaid lapsi veidi rahustada, võib korraldada unejuttude vestmise või unelaulude kontserdi.
  • Kujutlusmäng. Seda mängu on kõige parem läbi viia kinniste silmadega, sest see aktiveerib kujutlusvõime. Jutustaja viib kuulajad mõtterännakule (nt võlumetsa, kus kohtutakse erinevate tegelastega ja saab salasoove soovida) või pakub mõne vürtsika elamuse (nt kirjeldab detailselt sidruni lõhna ja selle söömist).
Loe lähemalt: www.salasona.eu



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Orhideenäitus Tallinna Botaanikaaias, 7.-15. märtsil
märts
Tallinna Botaanikaaia orhideenäitusel on kasvuhoone taimede sekka sobitatud nii loodusest pärit orhideeliike kui inimeste aretatud sorte. Lisaks tuttavatele kuukingadele on väljas lai valik teisi troopilisi orhideesid: veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid ja paljud teised.
Märtsikuu Lasteklubid Apollos, 7.-14. märtsil
märts
Märtsikuus ootame kõiki lapsi Tallinna Solaris Keskuse, Pärnu Keskuse, Viljandi Uku Keskuse ja Tartu Lõunakeskuse Apollosse! Lasteklubis loeme raamatut, meisterdame, mängime ja kohtume põnevate külalistega.
Kuidas saab lapsevanem vähendada lasteaialapse stressi?
Lasteaias käimist nimetatakse sageli kui tööl käimist. Päevad algavad varakult ning lõpevad õhtul. Nii mõnegi lapse jaoks on see stressi ja väsimust tekitav. Teada on ka see, et kui laps on kurnatud, suureneb tõenäosus haigestuda tihedamini viirushaigustesse. Mida siis ikkagi saab lapsevanem teha, et vähendada lasteaialapse stressi?
Ananass pärsib põletikku, kutsub korrale vähirakud ja kaotab köha
Ananass on võrratu puuvili, seda mitte ainult maitse poolest, vaid ka tervist taastavate omaduste tõttu. Ananassil on tõhus põletiku- ja parasiitide vastane toime, lisaks leevendab see troopiline kaunitar kõhukinnisust, vedeldab verd ja alandab seeläbi kõrget vererõhku. Ananass toimib pärssivalt vähirakkudele ning aitab kaalu kaotada. Eeltoodud väited ei põhine sugugi ainult müütidel, vaid on leidnud teadusliku tõestuse ka mitmetes erinevates uurimustes.
Milline on tervislikum kiirtoit - hamburger või kihiline võileib?
Eesti tänavatoidu kultuuris võistlevad tarbijate tähelepanu nimel menukad vanad ja uued hamburgeripakkujad ning ka uued toidukohad, mis valmistavad klientide soovide järgi võileibu, wrappe ja salateid. Milline on nende seast aga parim ja tervislikum valik?