Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas saab lapsevanem vähendada lasteaialapse stressi?

kolmapäev, 31. august 2016
Lasteaias käimist nimetatakse sageli kui tööl käimist. Päevad algavad varakult ning lõpevad õhtul. Nii mõnegi lapse jaoks on see stressi ja väsimust tekitav. Teada on ka see, et kui laps on kurnatud, suureneb tõenäosus haigestuda tihedamini viirushaigustesse. Mida siis ikkagi saab lapsevanem teha, et vähendada lasteaialapse stressi?
  1. Võimalusel paku lapsele nädala sees puhkepäevi, et ta saaks puhata suurest kollektiivist.
  2. Kui lasteaiavabu päevi pole nädala sees võimalik pakkuda, mine kord nädalas lapsele varem järele ja ole temaga koos, kasvõi jalutage teistkaudu koju vms.
  3. Pärast lasteaiapäeva algavasse huviringi võib lapse panna alates 4.-5. eluaastast ja siis soovitavalt mitte rohkem kui ühte huviring nädalas. Lapse arengule on parim, kui ta saab pärast väsitavat lasteaiapäeva olla koos perega.
  4. Võta iga päev pärast lasteaeda minimaalselt 15 minutit aega, et lapsega suhelda nii, et samal ajal ise millegi muuga ei tegele (sh autojuhtimine, toiduvalmistamine jne). Keskendu kuulamisele ja väldi kas-küsimust. Palu lapsel näiteks kirjeldada, mis talle täna meeldis/maitses, kellega ja mis mängu ta mängis, millises olukorras ta kurvastas või rõõmustas jne.
  5. Kui laps väljendab muret, siis väldi lohutamist, nõu andmist, analüüsimist või mure vähendamist (nt oh, pole hullu; sa oled lihtsalt väsinud; see nüüd küll mingi mure ei ole) vaid lase lapsel rääkida, püüa tema tunnetest aru saada ning neid tagasi peegelda: „Tundub, et sa tõesti väga igatsesid täna mind“ või „Sa pahandasid, et Pille sind lükkas, sest sa said haiget.“ Laps vajab eelkõige tunnet, et sa oled teda mõistnud. 
  6. Kui pead argiõhtul tegelema kodutöödega, kaasa laps mänguliselt appi. Vanemad mõtlevad tihti, et teevad kiirelt kodutööd valmis, et siis lapsega mängida. Kuid lastele meeldib tegeleda n-ö päris asjadega. Vastavalt lapse vanusele ja oskustele saab ta toiduvalmistamisel näiteks asju segada, hakkida, ulatada ning samal ajal võite arutada, mis loomad veel porgandit söövad, millest tehakse jahu jne.
  7. Lasteaialaps peaks õhtul uinuma umbes kell 20-21.30. Õhtuseks lõõgastuseks ei sobi teleka vaatamine ega arvutimäng, kuna need on liigselt stimuleerivad ja lapsel on raske uinuda. Mida lähemal on magamisaeg, seda aeglasemad peaksid olema tegevused, tasasemad hääled, hämaram valgus. See kõik soodustab rahunemist. Kui magamaminek võtab pikalt aega, alusta unerituaalidega (riietumine, pesemine, unejutt) kasvõi tund aega varem.
Kokkuvõttes võib öelda, et agressiivsust, virilat tuju ja keskendumisraskusi tekitavad lastes eelkõige väsimus, unevõlg, liigne stimuleerimine ja vähene või nõrk kontakt ema-isaga.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Haba, Herlitz, Huggies, Iittala, Jack Wolfskin, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Märtsikuu Lasteklubid Apollos, 7.-14. märtsil
märts
Märtsikuus ootame kõiki lapsi Tallinna Solaris Keskuse, Pärnu Keskuse, Viljandi Uku Keskuse ja Tartu Lõunakeskuse Apollosse! Lasteklubis loeme raamatut, meisterdame, mängime ja kohtume põnevate külalistega.
Sõnamängud nutipõlvkonnale
Tehnoloogia areng jätkub jõudsalt ja nutiseadmete ülemaailmne müük teeb igal aastal uusi rekordeid. Sama trend levib ka Eestis. Mobiiltelefoni lutsutav põngerjas ja tahvelarvutit pädevalt käsitlev koolieelik ei pane enam kedagi imestama. Samas jõutakse järjest enam uuringutega selleni, et liigne virtuaalmaailmas elamine mõjutab halvasti lapse arengut nii vaimselt kui füüsiliselt. Et avardada lapse maailma, on muidki alternatiivseid võimalusi.
Ananass pärsib põletikku, kutsub korrale vähirakud ja kaotab köha
Ananass on võrratu puuvili, seda mitte ainult maitse poolest, vaid ka tervist taastavate omaduste tõttu. Ananassil on tõhus põletiku- ja parasiitide vastane toime, lisaks leevendab see troopiline kaunitar kõhukinnisust, vedeldab verd ja alandab seeläbi kõrget vererõhku. Ananass toimib pärssivalt vähirakkudele ning aitab kaalu kaotada. Eeltoodud väited ei põhine sugugi ainult müütidel, vaid on leidnud teadusliku tõestuse ka mitmetes erinevates uurimustes.
Milline on tervislikum kiirtoit - hamburger või kihiline võileib?
Eesti tänavatoidu kultuuris võistlevad tarbijate tähelepanu nimel menukad vanad ja uued hamburgeripakkujad ning ka uued toidukohad, mis valmistavad klientide soovide järgi võileibu, wrappe ja salateid. Milline on nende seast aga parim ja tervislikum valik?
Beebi õige kinnitamine turvahällis
Lapsevanemana soovime, et lapsel oleks kõik hästi ja tema elu võimalikult turvaline. Turvalisuse tagamise osas saame ise väga palju ära teha. Lapse sündides on üks esimesi turvalisusega seotud otsuseid turvahälli valik. Isegi, kui oled ostnud parima võimaliku turvahälli on oluline teada, kuidas seda õigesti kasutada. 

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30