Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mida teha, kui lapsed nutavad?

esmaspäev, 30. juuni 2014
Nutmine aitab igas vanuses inimestel stressi välja elada. Väikesed lapsed, kes suudavad end juba sõnades väljendada, nutavad vähem. Stressiolukordades nutmine aga on ja jääb lapse põhiliseks pingetest vabanemise allikaks.

Mida teha, kui lapsed nutavad?
Kui stressitekitavad olukorrad kalduvad korduma, siis on oluline võimaluse korral kõrvaldada stressiallikas. Näiteks kui õde narrib pidevalt oma väikest venda, siis ei ole probleemi lahenduseks see, et poisil lastakse iga päev natuke nutta. Poisi valulike tunnete põhjus kordub päevast päeva, olles poisi jaoks pidevaks stressiallikaks. Tegeleda tuleks olukorraga tervikuna - ja ka vanem õde vajab abi, et oma haigettegevast käitumisest vabaneda.

Kui te olete teinud kõik endast oleneva stressiallika kõrvaldamiseks, siis on järgmiseks sammuks iga nutmise puhul kuulata last ja aktsepteerida tema nuttu. Lastele on vaja nutmise ajal meie armastavat kohalolekut ja tähelepanu, sest nad vajavad teadmist, et neid armastatakse sõltumata sellest, kuidas nad end tunnevad.

"Katkise küpsise fenomen"
Nutmise vajadus kruvib end järk-järgult üles, kuni vajadus tundeid välja elada on nii tugev, et laps ei suuda seda enam tagasi hoida. Sellisel hetkel võib ükskõik mis lapse pisarad valla päästa. Sellest tingitult esineb olukordi, kus lapse nutu tegelik põhjus ei ole alati selgelt nähtav. Tema tundepuhang võib antud olukorras tunduda täiesti põhjendamatu.

Näide: kujutlege, et teie lapsel on isu mingi maitsva vahepala järele ja te annate talle küpsisekarbist viimase küpsise. Juhtumisi on küpsis katki ja teie laps hakkab kaeblema, et küpsis on katki. Te selgitate talle, et see küpsis oli karbis viimane. Järgmisel hetkel vallandub teie lapsel kogu hingest tulev jonnihoog, ta nutab ja karjub ainult sellepärast, et küpsis on katki. On selge, et katkise küpsise pakkumine ei ole haigettegev sündmus. Põhjus, miks lapsed selliste väheoluliste probleemide tõttu nutma hakkavad, on kuhjunud stress. Nad kasutavad tühiseid ettekäändeid selleks, et oma pingeid maandada.

Elu muutub tunduvalt kergemaks, kui nutvate ja raevutsevate laste vanemad mõistavad, et vahel mingit antud hetkel aktuaalset probleemi ei olegi ja et neil pole vaja teha muud, kui olla oma lapse juures. Mõned lapsevanemad, kes ei taha oma lapsele pettumust valmistada, annavad nutvate laste kapriisidele järele, pidades neid kapriise tegelikeks vajadusteks. Katkise küpsise juhtumi puhul võib lapsevanem minna koos lapsega poodi ja osta uue karbitäie küpsiseid. Sellise kannatliku kasvatusviisi tagajärjeks on tavaliselt see, et lapsed muutuvad järjest nõudlikumaks ja nendega on järjest raskem koos elada. See on tingitud sellest, et neil ei ole kunagi olnud võimalust oma kuhjunud tundeid nutmise ja raevutsemise kaudu välja elada.

Alati, kui lapsed kasutavad jätkuvalt käitumist, mille kohta nad teavad, et see on lubamatu, või tahavad pidevalt asju, mille kohta nad teavad, et neid neile ei anta, siis on kasulik küsida endalt järgmine küsimus: "Kas laps vajab selgete piiride seadmist, et leida ettekääne nutmiseks, kuna ta soovib oma stressi välja elada?" Kui täiskasvanud annavad pärast lapse pikka virisemist ja mangumist järele, siis nullitakse sellega tema jaoks võimalus nutta üks korralik peatäis ja vabaneda stressist.

Ettekäänded, mille lapsed nutmiseks leiavad ei ole tavaliselt mingit pistmist lapse algse tegeliku probleemiga.

Kuidas toimida füüsiliste haigetsaamiste korral?
Kõige parem on empaatiline lähenemine, mille käigus täiskasvanu pühendab vigastatud lapsele lihtsalt kogu oma tähelepanu. Lapsed nutavad mõnikord täiskasvanu tähelepanu kogedes kauem, kuna nad tunnevad end piisavalt turvaliselt, et seda teha. Teadlased on avastanud, et inimesed saavad valust kiiremini üle, kui nad keskenduvad valule, mitte selle allasurumisele või oma tähelepanu kõrvalejuhtimisele muude mõtetega.

Lahusolekunutt
Esimese kuue elukuu jooksul imikud tavaliselt ei protesti, kui mõni võõras inimene neid sülle võtab või nad temaga üksi jäetakse. Vanema kui kuuekuuse lapse kellegi teise hoolde jätmine pole enam sugugi nii lihtne. Sellesse vanusesse jõudnud lapsed vajavad aega inimesega tutvumiseks, enne kui nad hakkavad end nende lähenduses kindlalt tundma.

Üheaastaste laste lahusolekuhirm on niivõrd tugev seetõttu, et selles vanuses puudub neil arusaam tulevikust. Nad ei suuda mõista, et nende vanemad tulevad tagasi, hoolimata sellest, et neile võidakse seda seletada. Nemad tajuvad vaid seda, et vanemad on ära läinud.

Pärast kaheaastaseks saamist, kui laste kõneoskus paraneb ja neil kujuneb oskus oma vanemate tagasitulekut piltlikult ette kujutada, hakkab lahusolekuhirm vähenema.

Oluline on laste põhjendatud lähedusvajadust aktsepteerida. Ei ole hea jätta last talle võõraste inimeste hoolde, kui ta selle vastu ise protesteerib. Parem on anda piisavalt aega uue hooldajaga tutvumiseks ja kohanemiseks. Igas eas lastel on õigus teada, mis neid ees ootab. Seega peaks lastele alati selgitama (sõltumata nende vanusest), kuhu nad viiakse, kelle hoolde nad teie äraolekul jäetakse ja kes neile järele tuleb.

Selleks, et nutmisstseeni vältida, ootavad mõned vanemad niikaua, kuni nende laps on innukalt keskendunud mingile tegevusele ja hiilivad siis uksest välja. Selline käitumine toob järgmistel kordadel kaasa veelgi suuremat usaldamatust, ebaturvalisust ja klammerdumist. Parem oleks, kui lapsed teavad, millal nende vanemad lahkuvad. See võimaldab neil lahusolekuprobleemiga ausalt silmitsi seista hoolimata sellest, et see võib neid rusuda.

Kui teie laps äkki keeldub jäämast mõne tuttava lapsehoidja või sugulase juurde, kuigi taon varem olnud selle inimesega koos olles üsna õnnelik, peaksite püüdma jälile jõuda selle käitumise võimalikele põhjustele. Võib-olla on lapsele laksu antud või tema peale karjutud. Ärge välistage füüsilise väärkohtlemise võimalust. Lapsi tuleb usaldada. Kui neil tekib ootamatu ja tugev vastumeelsus jääda mingi konkreetse isiku hoole alla, siis ärge jätke neid sinna.


Allikas: raamat "Nutt ja jonnihood" (Aletha J. Solter)

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas teha ise looduslikku antibiootikumi?
Kevad tuleb aeglases tempos ning endiselt on liikvel palju viirushaiguseid. Üks hea ravim keha turgutamiseks on ise tehtud looduslik antibiootikum. 
Mida teha, kui laps käitub vägivaldselt?
Lapsed vajavad kõige enam armastust ja tähelepanu siis, kui nad käituvad viisidel, mis selleks kõige vähem põhjust annavad.
Hooandja projekt - Koolikiusamise vastane lühifilm
Kiusamist ja vägivalda on Eesti koolides edniselt väga palju. Selle probleemiga tegeletakse aga suhteliselt vähe ja ka üsna pealiskaudselt.
Dooky kärukate – kaitseb vankris magavat last nii müra, päikese kui ereda valguse eest
Dooky vankrikardin on oma olemuselt ülilihtne ja samas geniaalne toode. Sageli näeme noori lapsevanemaid jalutamas oma beebikärudega õues, vankrikaarele visatud tekk, jope või mõni muu raskesti õhku läbilaskev ese.
Löö kaasa Lelula Perekeskuses vabatahtlikuna
MTÜ Le-Lu-La (Tartus) on iseseisev ja isemajandav ning kasumit mittetaotlev heategevusorganisatsioon. Kõik Lelula tööd ja tegemised (mänguajad, suurüritused jms) viivad läbi vabatahtlikud ning vabatahtlike hulgast valitavad mittepalgalised juhid. Lelula eesmärk on pakkuda kõiki enda tegevusi ja teenuseid tasuta või sümboolse tasu eest ja olla nii kättesaadav kõikidele elanikkonna gruppidele.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30