Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mida teha, kui laps käitub vägivaldselt?

esmaspäev, 30. jaanuar 2017
Lapsed vajavad kõige enam armastust ja tähelepanu siis, kui nad käituvad viisidel, mis selleks kõige vähem põhjust annavad.

Vägivald on saanud tõsiseks probleemiks. Mis põhustab vägivalda? Miks mõned lapsed löövad ja hammustavad?

On kaks peamist eeldust, mis tekitavad inimestes soodumuse vägivaldseks käitumiseks.
Esiteks see, kui inimene on haiget saanud. Laps, kellele on laksu antud, keda on löödud, pekstud või vägivallaga ähvardatud, muutub suurema tõenäosusega ise vägivaldseks. Väiksemate haigetsaamiste akumuleerumine võib samuti põhjustada vägivaldset käitumist. Kogetud ärevus, pettumused ja frustratsioonid võivad panna lapse lööma või hammustama.

Teist eeldust suudetakse harvemini aduda. Ehk siis seda, kui inimesele pole antud võimalust haigetsaamisega seonduvaid emotsioone välja elada. Tal on läbielatu tõttu lahendamata ja väljendamata tundeid. Ainult sellistel juhtudel kujuneb tal soodumus olla teiste inimestega vägivaldne.

Vägivalla ärahoidmiseks peame kõigepealt lõpetama vägivalla kasutamise laste kallal. Laksuandmine ja löömine tuleb unustada. Lapsi peab kaitsma ka televisioonis või videofilmides näidatavate vägivaldsete stseenide eest. Samuti peame lubama lastel nutta ja raevutseda. Vastasel juhul koguvad nad endasse väljaelamata viha, vimma, frustratsioone ja hirme, mis leiavad väljapääsu teistele inimestele või nendele endile suunatud vägivallana. Suur osa lapsepõlves kogetud emotsionaalsest valust kuulub vältimatult kasvamise ja õppimise juurde.

Vägivaldseid lapsi peaks julgustama nutma ja ennast välja elama. Kui mõni laps tahab teist last puuklotsiga lüüa, saate tal käest kinni haarata ja peatada tema tegevus poolel teel, öeldes valjusti "Ei". See vägivalla kindlakäeline peatamise meetod võib toimida vajaliku ettekäändena, mis vallandab agressiivset käitumist üritanud lapse pisarad ja raevu elutervel moel.

Mõnikord võib tugev, kuid armastav kinnihoidmine olla ainuke võimalus, kuidas te saate takistada last vägivaldselt käitumast. Viha ja vägivalla puhul on oluline aidata lapsel tunda end piisavalt turvaliselt, et ta saaks oma tundeid välja elada nutmise, mitte teistele suunatud kahjustava käitumise kaudu. Vägivaldne käitumine tuleb otsustavalt peatada, et takistada teiste inimeste kahjustamist. Kindlakäeline, kuid hooliv kinnihoidmine täidab korraga mõlemat eesmärki: see lõpetab vägivaldse käitumise ja pakub lapsele lähedust ja armastust, mis tekitab temas turvalisuse tunde.

Mõned täiskasvanud väldivad sellist kinnihoidmist, sest nad leiavad, et last vastu tema tahtmist kinni hoida on lapse seisukohast ahistav. Samas ei kõhkle nad hetkegi, kui nad saadavad lapse vastu tema tahtmist tema tuppa (nö aja maha võtmine). Vägivaldse lapse oma tuppa saamine annab ainult lühiajalisi tulemusi. Samuti teeb see probleemi hullemaks, kuna laps tunneb, et ta on hüljatud, vääritimõistetud ja armastusest ilma jäetud. Sellepärast on armastav hoidmine parem kui isoleerimine või ignoreerimine.

Lapsed soovivad saada kinnitust, et on olemas midagi, mis on tugevam ja võimsam kui nende raev. See tugevam jõud on täiskasvanu ja lapsevanema side. Vihase lapse süleshoidmine on justkui talle tugeva anuma andmine, millesse ta saab oma emotsioonid välja valada.

Vägivaldselt käituvad lapsed kannatavad alati valulike emotsioonide all. Vägivaldse käitumise peatamiseks on olemas tõhusad ja karistusevabad viisid, mille kasutamise käigus saate te aidata lapsel tema probleemi tegelikuks põhjuseks olevaid tundeid maandada.

Loe lisa raamatust: "Nutt ja jonnihood" (autor Aletha J. Solter)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Breden, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Suvine supermari - maasikas
Maasikas on vähese happesisaldusega, äärmiselt vitamiiniderikas mari – ta on oma vitamiinidesisalduse poolest enamlevinud aiakultuuridest mustsõstra järel teisel kohal. Kõige rohkem on temas C-vitamiini (kuni 76 mg 100 g kohta) ning ta on rikas verd tugevdavatest bioaktiivsetest toitainetest. 
Kuidas teha ise looduslikku antibiootikumi?
Kevad tuleb aeglases tempos ning endiselt on liikvel palju viirushaiguseid. Üks hea ravim keha turgutamiseks on ise tehtud looduslik antibiootikum. 
Mida teha, kui lapsed nutavad?
Nutmine aitab igas vanuses inimestel stressi välja elada. Väikesed lapsed, kes suudavad end juba sõnades väljendada, nutavad vähem. Stressiolukordades nutmine aga on ja jääb lapse põhiliseks pingetest vabanemise allikaks.
Hooandja projekt - Koolikiusamise vastane lühifilm
Kiusamist ja vägivalda on Eesti koolides edniselt väga palju. Selle probleemiga tegeletakse aga suhteliselt vähe ja ka üsna pealiskaudselt.
Dooky kärukate – kaitseb vankris magavat last nii müra, päikese kui ereda valguse eest
Dooky vankrikardin on oma olemuselt ülilihtne ja samas geniaalne toode. Sageli näeme noori lapsevanemaid jalutamas oma beebikärudega õues, vankrikaarele visatud tekk, jope või mõni muu raskesti õhku läbilaskev ese.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30