Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas toetada pere vanemat last, kui majas on väiksem õde või vend?

esmaspäev, 14. juuli 2014
Vanemad lapsed tunnevad end algul sageli meelitatuna, kui andunud fänn neil kõikjal kannul käib. Aga peagi nad väsivad sellest, et neil igal sammul järel käiakse ja neid järele ahvitakse, et neil pole kunagi ühtki hetke võimalust omaette olla või veidi puhata ja kaitsta oma ruumi uudishimulike sõrmede ning krabavate käte eest.

Ilmselgelt pole kerge olla vanem õde või vend, eriti mitte siis, kui noorem laps on kahe-aastane - liiga vana, et olla armas, voodi külge aheldatud ja liiga noor, et kujutada endast ideaalset mängukaaslast, kuid just parajas eas olema nuhtlus.

Vanema lapse jaoks on siiski võimalik olukorda kergemaks teha. 

Kuulake laps kaastundlikult ära
Kui vanem laps saab aru, et te mõistate tema olukorda ja tunnete talle kaasa ning olete olemas, kui ta tahab oma pahameelt väikese venna pärast välja valada, aitab see palju kaasa lapse süütunde vähendamisel. Rääkige talle, et midagi pole lahti, kui ta on vihane oma väikevenna või õe tüütu käitumise pärast ja et see, kui tema on vihane väikevenna peale, ei tähenda, et teie oleksite tema peale vihane. Öelge talle ka seda, et aeg-ajalt olete ise samuti pahane väiksema käitumise pärast, kuid sellest hoolimata armastate teda väga.

Vanema lapse privaatsuse kaitsmine
Iga perekonna liige on ära teeninud selle, et tal on aeg-ajalt privaatsust. Kui jälgite, et vanem laps saaks iga päev niisugust aega, kus ta saab segamatult üksi olla, võib see muuta vanema lapse muul ajal väikese suhtes leplikumaks.

Vanema lapse varanduse kaitsmine
Tal on õigus tunda, et ta mänguasjad on kaitstud väiksema venna/õe hävitava jõu eest. Õpetage teda oma asju kaitsma eest ära panemisega, kui ta on mängimise lõpetanud. Kui väikelaps saab kätte suurema õe mõne mänguasja, ärge tõrelge temaga, aga tehke talle selgeks, et ta ei tohi mängida suurema venna/õe mänguasjadega ilma suuremalt luba küsimata. Et sõnumil pole tõenäoliselt kohest mõju, peate õe asju ründava väikelapse iga kord mujale viima. Eelistatav on tõsta ta teise tuppa ja köita ta tähelepanu millegagi, mis on tema oma.

Ärge kippuge ise mänguasju ümber jagama
Kui vanem laps on mänguasjast välja kasvanud, laske temal otsustada, millal on aeg see nooremale lapsele anda. Kui ta otsustab midagi ära anda või kui ta ise valib mingi asja, mida väiksemale kinkida, tunnustage kindlasti tema heldekäelisust, aga ärge pidage seda iseenesestmõistetavaks.

Ärge oodake leida "tööandja  juures elavat lapsehoidjat"
On oodata vastuhakku, kui nõuate, et vanem laps lõbustaks pidevalt oma väikest venda/õde. Samuti kui teete talle kohustuseks võtta poiss mängudesse, mida ta mängib oma sõpradega. Tunnustage teda, kui ta midagi oma õlgaddele võtab, aga ärge võtke seda iseenesestmõistetavana.

Ärge lootke, et ta "teab paremini"
Mõnikord panevad vanemad liiga suure vastutuse laste omavahelise läbisaamise eest vanema lapse õlule. Kui te pidevalt surute vanemale lapsele peale, et ta annaks väiksema tahtmistele järele, sest too on "alles laps", "sina oled aga vanem ja peaksid paremini teadma", siis see pole õiglane. See, et ta esimesena ilmale tuli, et tähenda, et tema õigused jääksid alati teisele kohale.

Ealiste eeliste ärakasutamine
Kindlasti tunneb suurem laps naudingut väiksega mängimisest, kui ta saab olla boss. Innustage teda mängimna mänge, milles vanem laps kehtestab reeglid, millele väiksem rõõmuga allub (nt "õpetaja ja õpilane", "arst ja haige" jne).

Kui te kord mingid standardid olete kehestanud (privaatsuse või omandi kaisteks), laske mõned probleemid lastel endal lahendada. Sekkuge vaid siis, kui pisarad hakkavad voolama ja hoobid lendama.

Allikas: raamat "Mida oodata: väikelapseaastad" (Arlene Eisenberg, Heidi E. Murkoff ja Sandee E. Hathawy, B.S.N.)
Foto: http://frizzytizzy.blogspot.com/2013/03/young-children-resolving-conflict.html

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Hoia kärbsed kodust eemal
Kärbseid meelitavad ligi igasugused eluga kaasnevad ained ja jäätmed. Eluruumides elavad nad soojal aastaajal, kuid lautades koorub neid aastaringselt. Kärbeste liikumine toidujäätmete, väljaheidete ja riknenud liha vahel on ebameeldiv, kuid see ohustab ka tervist.
Vanemad vanavanemate vastu - kuidas lahendada põlvkondade vahelisi konflikte lapselaste kasvatamisel?
Harva on perekondi, kus aeg-ajalt ei tekiks põlvkondadevahelisi lahkhelisid lastekasvatamise teemadel. Selleks, et viia kokkupõrgete mõju miinimumini, on mõned soovitused.
Sidrun kui koduse majapidamise asendamatu abiline
Sidrunimahl on hape, tal on kõrge toiteväärtus ja lisaks veel naturaalne desinfektant. Selle lõhn meeldib enamusele inimestest, aga on vastuvõetamatu kahjuritele. Sidrun aitab säilitada toitu ning vahetab lihtsalt välja karmid kemikaalid erinevate ainete koostises. 
Miks eelistada malmpanni?
Malmpannid on vastupidavad. Ei pea muretsema selle pärast, et äkki kriimustad pinda ning värv või mõni kiht maha võiks kooruda. Nad lähevad ajaga küll rooste, kui ei kasutata, aga seda viga on võimalik kiiresti parandada. Suure tõenäosusega kestab pann kauem kui sina ise. 
Toetus Keenia lastele koolis käimiseks
2010. aastal laienes MTÜ Mondo toetusprogramm Keeniasse tänu eestlastest vabatahtlikele, kelle initsiatiivil koostöö alguse sai. Shianda külas saab toetada põhikooli- ja keskkooliealiste või erivajadustega laste haridusteed.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30