Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas olla abiks lapsele, kes ei saa seda, mida tahab

kolmapäev, 30. detsember 2015
Väikelastega peredes on tavapärane, et lapse soovid ületavad vanemate kannatlikkuse piiri. Ülipopulaarses raamatus "Arukas armastus" on sel teemal igati asjalik lähenemine.

Selleks, et kasvatada lapses oskust oma käitumise üle valitseda, eriti aga kannatlikult oodata on teile ehk antud nõu teha lapsele selgeks, et ta ei saa alati seda, mida ta tahab. Sageli soovitatakse vanematel öelda: "Igaüks peab vahel ootama" või "Sa ei saa seda enne, kui oled lõpetanud karjumise/virisemise/nutmise." 

Ent range või hukkamõistev suhtumine lapse soovidesse teeb olukorra halvemaks. Peale frustratsiooni, mis pani lapse nutma, tunneb ta end kahekordselt õnnetuna, kuna ta armastavad vanemad ei saa aru, et ta on kurb sellepärast, et ihaldatud asi näib talle lõpmata tähtis.

Lapsed, kelle vanemad on võimalikult vastutulelikud ega püüa last paika panna, tunnevad end armastusväärsetena ning taluvad tänu sellele paremini frustratsiooni. Kaheaastastena ei ole nad enamasti "kohutavad", vaid pigem "kohutavalt toredad". Kahtlemata näitavad ka nemad välja oma pettumust, kui nende soovid ei täitu, kuid nad saavad vältimatutest pettumustest paremini üle, avaldavad tugevat soovi saada lohutust vanematelt ega peida oma kurbust liigsöömisesse või ülemäärasesse televiisori vaatamisse.

Kui vanemad last korduvalt noomivad või panevad ta millegi saamiseks rangeid reegleid järgima, võib lapse kogemus millegi soovimisest võtta traumaatilise varjundi. Selle tulemusel võib ta muutuda rohkem impulssidest juhituks ning kergemini ärrituvaks või püüda end negatiivsel moel maksma panna ja loobuda selle taotlemisest, mida ta tegelikult tahab, säilitamaks selle abil muljet, et ta on olukorra peremees.

Tüüpilise näitena olgu toodud sageli esinev situatsioon, kus vanemad kasutavad populaarset, kuid negatiivset ja seega kahjulikku võtet, kui laps nutab, tahtmata mänguväljakult lahkuda ning vanemad reageerivad lapse pisaratele põhjendamatu pahameelega. Näiteks öeldakse lapsele: "Kui sa lahkumisel niimoodi röökima hakkad, ei saa me siia enam tulla" või "Kui sa karjumist ei lõpeta, ei lähe me koduteel kohvikust läbi" jne. 

Laps, kellega niimoodi räägitakse, reageerib sageli väitega, et ta ei tahagi enam mänguväljakule tulla või kohvikusse minna. Hirmutamine millestki ilmajäämisega või lapse isoleerimine võib ta küll vaikima sundida, kuid sellised meetodid suurendavad alati lapse sisemist kurvastust, andes talle mõista, et vanemad suhtuvad temasse hukkamõistvalt, kui ta on ärritunud.

Kuna lapsed tahavad olla vanemate sarnased, võivad nad jäljendada vanemate käitumist ning alati, kui nad on kurvad, mõista end selle eest hukka. Õnneks võib ka laps, kes soovide mittetäitumise korral täiesti endast välja läheb, muutuda kohanemisvõimeliseks, kui vanemad õpivad tema valusatele emotsioonidele aruka armastusega reageerima.

Loe lisa raamatust: "Arukas armastus" (Martha Heineman Piper, William J. Pieper)



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Mari S.
neljapäev, 31. detsember 2015 17:06
Väga õige jutt! Kahjuks oli peamiselt kirjas, mida mitte teha, aga oleks võinud olla ka rohkem nõuandeid, mida teha ja kuidas käituda :)

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Soeta oma lemmiklooma kaelarihmale helkurmaterjalist võtmehoidja ja teed head abi vajavatele loomadele
MTÜ Terve Lemmikloom on valmis saanud oma päris esimese toote, milleks on helkurmaterjalist võtmehoidjad.
Tallinna Linnamuuseumi laternaekskursioon ´Jõulud 500 aastat tagasi´ 7.-8. jaanuaril
jaanuar
Tallinna Linnamuuseumi jätkab uuel aastal laternaekskursioonide sarjaga. Seekordne jõuluteemaline ekskursioon on taas mõeldud lastega peredele ja juttu tuleb keskaegsetest jõuludest Tallinnas.
Kuidas renoveerida ja sisustada kodu nii, et see on hea kogu pere tervisele
Paljudes ehitusmaterjalides (segudes – värvid, lakid, liimid jms) või viimistlusvahendites (põrandakatted, tapeet jms) sisalduvad kemikaalid võivad olla kahjulikud tervisele ja keskkonnale. Seetõttu on hea teada, kuidas teha paremaid ja tervislikumaid valikuid.
Lapse arengu ABC: teismeline
Teismelise aeg on sageli peredes tormiline ning emotsionaalne. Avaldame siinkohal Perekeskuse Sina ja Mina asjaliku kirjutise teismelise arengut puudutavate müütide ning olulisemate verstapostide kohta.
Hooandja projekt - Ööpäevaringse Ämmaemanda Nõuandetelefoni avamine
Iga naine vajab mõnes eluetapis kiiret professionaalset ämmaemanda nõu. Küsimus-mure võib tekkida väga ootamatult, millele soovitakse vastust kohe, kasvõi öösel. Üleriigiline ööpäevaringne Ämmaemanda Nõuandetelefon on mõeldud kõigile tüdrukutele, naistele ja ka meestele, kellel on küsimus terve naise elukaarel toimuvute meditsiiniliste kui ka mittemeditsiiniliste küsimuste kohta. 

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30