Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kas sa omad oma laste probleeme?

esmaspäev, 21. detsember 2015
Kõik vanemad tahavad oma lastele parimat. Me ei taha näha neid valu kannatamas, häirituna, kurva või frustreerituna. See on justkui loomulik instinkt, et tahame sekkuda ja kaitsta neid misiganes probleemi või konflikti eest. Me teeme seda sageli automaatselt, ilma mõtlemata.

Me teame, mida tähendab ebaõiglane kohtlemine või kui meid narritakse või kui läheme kellestki lahku. Me oleme kõik seda tundnud. Ka meie olime kunagi lapsed, mistõttu meil on palju kogemusi probleemidega toimetulekuks ja konfliktide lahendamiseks ja meil on palju häid lahendusi, mis on meid minevikus aidanud (ja samuti kogemusi selle osas, kuidas asju mitte lahendada).

Ja selles peitubki üks osa probleemist: meil on olemas lahendused, mis on meie kogemuse põhjal hästi töötanud. See ei tähenda, et need on parimad või üldse õiged lahendused meie lapse või teismelise jaoks. Nad on meist erinevad inimesed, erineva iseloomu ja vajadustega olukordades, mis ei ole päris samad, kui need, mis olid meil nende vanuses. Ajad on muutunud.

Kuigi meie tegevus, et aidata lapsi ja lahendada nende probleeme, põhineb headel kavatsustel, võivad need viia just vastupidiseni – me ei pruugigi olla nii abistavad. Vahel võivad meie lahendused nende probleemidele muuta neid hoopis hullemaks või jätta üldse puutumata probleemi tegeliku põhjuse. Või siis töötavad meie lahendused väga hästi, kuid muudavad meie lapsed pikemas plaanis meist sõltuvaks, vajades meid oma probleeme lahendama ja nende eest otsuseid tegema.

Samas on ka olukordi, kus meil on probleem oma lapse käitumisega: nad ei tee oma koduseid töid, nad jätavad oma asjad vedelema, nad ei söö tervislikku toitu või ei lähe õigel ajal magama. Meil on teatud teemad, mis on konfliktsed: kodutööd, televiisor, õhtul hilja õues olemine, aeg, mida kulutatakse sõnumite saatmisele, jutustamisele või tweetimisele. See nimekiri on pikk.

Kõik see tõstatab mitmeid küsimusi: „Kelle probleem see siis üleüldse on?“, „Kas see on mu lapse probleem?“, „Kas see on minu probleem?“. Nagu me ütleme Gordoni perekoolis (ingl. k. Parent Effectivenes Training, P.E.T.): kõige tähtsam on otsustada, kelle oma probleem on, sest just see määrab ära, milliseid samme on vaja astuda, et probleem lahendada.

Kuna meie algne instinkt on kaitsta ja aidata, siis on meile lapsevanematena väga tavapärane võtta üle oma laste probleemid. Teiselt küljest, kui lapsed käituvad meile vastuvõetamatul viisil, siis võib meie reaktsioon tihti olla, et „Mu lapsel on probleem, ta ei tee oma majapidamistöid!“ või et „Mu teismelisel on probleem: ta on oma kohtingult tagasijõudmisega juba kaks tundi hilinenud!“

On see tõesti sinu laps, kes on endast väljas, kuna ta ei ole teinud oma koduseid toimetusi? Küsige seda näiteks minu lapselastelt, kui nad jätnud pestud nõud nõudepesumasinast välja võtmata. Tavaliselt ei arva nad, et neil oleks sellega mingisugust probleemi! Probleem on nende jaoks, nagu nad seda vahel kirjeldavad, see, et nad üldse seda nõudepesumasinat tühjendama peavad! Ja mitte vastupidi. Kas sinu teismeline tütar arvab tõesti, et tal on probleem, kuna ta sai juurde veidi lisaaega, et olla koos oma poissõbraga? Seda ma hästi ei usu... küll aga võib ta hakata muretsema isa vihapuhangu pärast, mis teda hiljem koju jõudes ootab.

Kui majapidamistööd ei saa tehtud, peame need tegema ise ja/või kulutama aega ja energiat, et rääkida sel teemal oma lastega. Kui mu tütar tuleb hilja koju, siis kes on see, kes on terve aja muretsenud ega saanud magada? Mina, lapsevanem. Nendes olukordades olen mina see, kes on ärritatud, frustreeritud ja mures ning mina olen see, keda minu lapse või teismelise käitumine otseselt mõjutab. Seega, olgugi, et mu esmane reaktsioon võib olla, et „Mu teismelisel on probleem!“, olen mina see, kellel on probleem, kuna just mina olen see, kes on mures ja kelle vajadused on jäänud rahuldamata.

Miks on nii oluline enne tegutsemist otsustada, kellel on probleem? Mõtle oma perearstile või hambaarstile. Kas sinu arst kirjutaks sulle välja retsepti või lisaks sind operatsiooni järjekorda ilma, et sind esmalt läbi vaataks? Kas sinu hambaarst hakkaks puurima su hambaid enne, kui on uurinud, milles probleem? Ma loodan, et mitte. Kui nad seda tõesti tegid, siis on ilmselt aeg rääkida oma juristiga! Tegutsemine enne, kui pole teada, mis on probleemiks, võib parimal juhul tekitada probleemi ümber segadust ja halvimal juhul panna sind olukorda, kus kasutad vale lähenemist ja põhjustad veelgi suurema probleemi.

Ühes mu töötoas osales üks isa, kes oli armeeohvitser. Ta väljendas sedasama ideed väga hästi militaarkontekstis: „Enne, kui me tegutseme või võtame vastu otsuse, millist varustust meil järgmisel missioonil vaja võib minna, peame omama strateegiat. Me peame mõistma, mis on probleemiks, et otsustada, millist taktikat kasutada.“

Vanemad kasutavad sama meetodit, kui asi puutub lastega seotud probleemidesse ja konfliktidesse. Paljudel lapsevanematel on tendents "hüpata" olukorda ja öelda või teha midagi enne, kui on päriselt määratlenud, milles on probleem ja kellel on probleem.
 
Niisiis, kuidas me täpselt määratleme, kellel on probleem? 
Oleme näinud, et kui me toetume oma esmasele instinktile või esmastele tunnetele, võime määrata probleemi valele inimesele ning sekkuda ja öelda või teha midagi valesti. Siin võib abistada see, kui mõtlem käitumiste kontekstis, selle asemel, et sildistada või anda kiiruga hinnanguid.

Hinnangute andmine ja inimeste sildistamine on inimloomusele omane. Näiteks: minu laps on hoolimatu, mu poeg on laisk, ta on vastutustundetu, mu tütar on ebaviisakas. Nagu teame oma isiklikust kogemusest, et kui me kasutame selliseid „silte“ oma lastega (nagu ka kõikide teistega), siis vastavad nad sellele peaaegu alati kaitsvalt. Seega on oluline keskenduda hoopis sellele, mida su laps täpselt teeb või ei tee või mida ta ütleb ja siis määratleda, keda see käitumine mõjutab. Lihtne viis käitumise määratlemiseks on küsida endalt: „Kas ma saan teha kaameraga ühe foto sellest, mida mu laps teeb või saan ma lindistada seda, mida ta ütleb?“ Kui sa saad, siis see on käitumine. Sa ei saa teha pilti „ebaviisakast“ või „laisast“, need on kellelgi hinnangud. Sa ei saa lindistada ja seejärel kuulata „mässumeelset“. Järgmine kord, kui leiate end sildistamas oma last, võtke välja oma nutitelefon või tahvelarvuti ja vaadake, mis see on, mida te saate jäädvustada kas pildi või helina.

Kui sa tegeled probleemiga, mis on seotud sinu lapse või ka näiteks sinu partneri, sõbra, juhi, kolleegiga, siis määratle, kas see, mida nad teevad või ütlevad, omab otsest ja negatiivset mõju sulle ja sinu võimele funktsioneerida, või kas see takistab sinu ühe või isegi mitme vajaduse rahuldamist. Kui see on nii, siis kuulub see „Minu probleem“ kategooriasse.

Kui see on sinu probleem, siis nõuab see sinu poolt saadetud sõnumit, et öelda, mis on see tegevus, kuidas see sind mõjutab ja kuidas sa ennast selle tõttu tunned. Selline minasõnum on selge ja süüdistustevaba viis rääkida oma lapsega ja see vähendab võimalikku vastupanu. Sinu laps kuulab suurema tõenäosusega sind, võtab vastutust ja on valmis muutuma, kuna sa ei süüdista, ei sildista ega ründa teda. Sa lihtsalt kirjeldad olukorda, väljendad oma tundeid ja palud nende abi probleemide lahendamisel.

Kui sa aga määratled, et see on sinu poeg, kes on otseselt mõjutatud, kuna tema on see, kes sai koolis halva hinde või su tütar, kes on murtud südamega, kuna ta poisssõber jättis ta maha, siis see kuulub kategooriasse „Lapse probleem“.

Teades, et see on sinu lapse probleem, on sul võimalik valida õiged tööriistad: sa saad kasutada oma aktiivse kuulamise ja abistamise oskusi, et aidata neil võtta vastutust ja lahendada nende endi probleeme, selle asemel, et õpetada neid sõltuvaks sellest, et sina kõik nende probleemid lahendad.

Määratledes, kelle oma on probleem, vähendad sa oluliselt vanemlikku stressi. Teadmine, et kõik sinu probleemid ei ole üldse sinu probleemid ja et paljud tegelikult kuuluvad sinu lapsele, partnerile või teistele, võib võtta sinult maha suure pinge. Kui probleem kuulub kellelegi teisele, siis on sul kaks valikut: sa võid valida, kas jätta see probleem neile sellega tegelemiseks või kui see on keegi, kellest sa hoolid ja oled päriselt mures, saad sa olla kõige abistavam kuulates ja andes abi, aga sa ei pea ka sel juhul olema see, kes probleemi lahendab.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Loomaaialoomade jõulupidu Tallinna Loomaaias, 27. detsembril
detsember
Jõuluvanad ei unusta ka loomaaialoomi! Sel pühapäeval, 27. detsembril kell 12 saabuvad jõuluvanad läänevärava kaudu loomaaeda, et oma lemmikuid meelepärase toidupoolise või mänguasjaga rõõmustada.
Liigne sool toidus kahjustab nii lapse kui täiskasvanu tervist
Uuringud näitavad, et paljud lapsed söövad kaks korda rohkem soola kui peaksid. Rohke soolatarbimine on tervisele väga kahjulik. Soola seostatakse paljude tervisehäiretega, näiteks kõrge vererõhu ja südamehaigustega ning seetõttu tasub lapse toidusse soola lisades hoolega jälgida koguseid.
Eesti kogupere lauamäng ´Kuldkarikas´
Kargel talvemmastikul hargnev ja kuhjaga põnevust pakkuv täringumäng ajab pulsi lakke nii mudilastel kui veteransportlastel. Lauamäng "Kuldkarikas" on ainulaadne, Eesti oma laskesuusatamise lauamäng.
Kolme lapsega üksikema Tallinnast vajab lastele talveriideid
MTÜ Do Good poole on pöördunud abi saamiseks kolme lapsega üksikema Tallinnast. Ema on siiani oma jõududega hakkama saanud, kuid nüüd vajab lisaabi. Nimelt on lastel vaja talveks riideid.
Loeng - Piiride seadmine lapsega suheldes, 14. jaanuaril
jaanuar
Kas laps lihtsalt "sõidab sinust üle" eirates keelde ja reegleid? Kui see kipub olema teie peres teema, olete väga oodatud asjakohalisele loengule lasteklubis Väike Päike.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30