Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kas lapsed peavad läbima niinimetatud kohutavate kaheaastaste etapi?

esmaspäev, 29. detsember 2014
Enamus vanemaid küsib endalt: „Miks peavad minu lapsed läbima nn kohutavate kaheaastaste etapi?“ Vastus on: "Ei peagi!" See, mille nad läbivad, on loomulik areng. Kaheaastased lapsed arenevad täielikust sõltuvusest suurema iseseisvuse ja eraldunud isiksuse poole. Selle arengu eriliselt intensiivne periood on teise ja kolmanda eluaasta vahel ja järgmisena puberteedieas.

Mis on "kohutava kaheaastase periood"?
Juba nimetus „kohutavad kahesed“ ei aita kogu asjale üldse kaasa. Ilmselt pärineb see mõne täiskasvanu vajadusest selgitada iga konflikti, mis esile kerkib, millegagi, mis toimub lapse sees. Asi pole siiski nii lihtne. Mängu tulevad näiteks järgmised mõjutegurid: lapse areng esimesel kahel aastal, tema vanemate oskus ja valmisolek kohaneda ning lapse ja vanema vahelise suhtluse kvaliteet. 

Sel perioodil areneb lapses soov proovida paljusid erinevaid asju: hammaste pesemine, kingapaelade sidumine, kummikute jalgapanemine, külmkapist toidu välja võtmine, riietumine ja nõnda edasi.

Selline areng on lastele täiesti loomulik. Ja tegelikult on lapsevanemad need, kellel võib olla raskusi selle üleminekuga toimetulemisel. See tuleneb sellest, et lapse esimesel kahel aastal on vanem teinud kõik, mida laps vajab. See on suur vastutus ja annab vanemale väärtustatuse tunde – tema teab kõike ja on täiesti asendamatu. Mõnele vanemale tuleb „kohutava kaheaastase“ periood kergendusena, samas kui teistel on keeruline lasta lahti täielikust võimutundest.

Vanemate võimest kohaneda sõltub see, milline on lapse ja vanema suhe sel perioodil. Kui nad loovutavad oma täieliku võimu vastumeelselt ja ei suuda hinnata laste soovi ise enda eest hoolitseda, siis saab selles suhtes peamiseks võimuvõitlus:
 
„Mina tahan valada piima!“
„Sa ei saa seda teha. Sa ajad piima laua peale, las ma ise teen!“
„Mina tahan!!“
„Ma teen seda ise.. Oi! Vaata, nüüd mul läks sinu pärast piim maha. Sa oled liiga väike veel selleks, ma ju ütlesin!“


Nende vanemate hinnang on suure tõenäosusega väga õige. 50-l korral 100-st ei ole laps võimeline piima õigesti valama ja see läheb maha. Sellegipoolest ei ole vanema ja lapse suhtluses oluline see, kellel on õigus ja kellel mitte. On oluline luua lapsele õppimiseks ruumi ja toetada tema õppimisprotsessi. Nii peavad vanemad lubama oma lastel teha asju, mida nad veel ei oska ja mitte abistama enne, kui lapsed seda on palunud.

Mis puudutab õppimist, siis lapsed on siinkohal väikesed geeniused: nad katsetavad pidevalt erinevaid asju, mis on just natukene keerulisemad sellest, millega nad hakkama saaksid. Alles aastate pärast on nad võimelised teadvustama, omaks võtma ja austama oma oskuste piire, aga selleks ajaks on nad juba kodust lahkunud.

Tee lapsega koostööd, mitte ära tööta talle vastu
Kui lapsed ütlevad sulle äkitselt, et nad tahavad teha midagi iseseisvalt, siis ole piisavalt tark, et neid toetada ja pakkuda oma abi – juhul, kui nad peaksid seda küsima.
 
„Ma tahan ise oma piima valada“
„Olgu! Olekski huvitav näha, kuidas sul see välja tuleb.“
Kui lapsel läheb piim maha:
„Oih! Peaaegu said hakkama. Kas vajaksid veidi abi?“
„Ei, ma oskan ise!“
„Jah, ma näen, et sa õpid, kuidas seda teha.“


Mis puutub ise riietumisse enne kodust väljumist, siis paljud vanemad õigustavad oma „abivalmidust“ sellega, et hetkel pole eksperimenteerimiseks aega. „Me peame bussi peale jõudma“ või et „Issi peab õigeks ajaks tööle jõudma“. See pole eriti hea vabandus. Kui sul pole piisavalt aega, et lasta oma lapsel areneda, siis sa peaksid võtma rohkem aega. Mõtle sarnasele olukorrale, kui su laps on 8-aastane ja tal on raskused koolitööga.
 
„Ma ei taha enam matemaatika ülesandeid teha, mul ei tule see üldse välja!“
„Muidugi tuleb, uue asja ära õppimine võtab lihtsalt aega. Ole kannatlik, muidu ei õpi sa kunagi midagi uut."


On kasulik kuulata sinu enda poolt antavaid soovitusi juba siis, kui su laps on kaheaastane. Me ei saa sinna midagi parata, et vahel ei lähe asjad nii nagu oleme planeerinud ja peame kiirustama. Aga mida sa sellisel juhul teed? Sellisel juhul sa tunnistad oma lapse soovi õppida ja siis sa vabandad, et pead kiirustama. „Ma tean, et sa tahad seda ise teha ja see valmistab mulle heameelt... aga täna on mul nii kiire, et sa pead lubama mul teha seda sinu eest. Kas sobib?“

Üheksal juhul kümnest on seejärel vastuseks vastumeelne „No olgu peale“. Sul tuleb see hääletoon ja hoiak välja kannatada, sest sa oled jätnud teise inimese ilma tema sõltumatusest ja seganud vahele olulistele õppimisprotsessidele. Vanemad ei kaota ei mõjuvõimu ega olulisust oma laste eludes, andes neile ruumi elutähtsaks õppimiseks. Pikas perspektiivis saad sa aga juurde veidike rohkem aega ja ruumi endale ja oma lastele.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Inspiratsiooni kodu korrastamiseks
2015. aasta on alanud ja seetõttu sobib igati hästi ette võtta kodu korrastamine. Pealegi, peod on läbi, ilmad on sombused, lund ei ole ja tuult liiga palju. Kõik see kokku loob suurepärased eeldused kodule pühendumiseks.
Kuidas kaitsta end viiruste vastu naturaalsete vahenditega?
Mis oleks kui prooviks end sel aastal kaitsta gripi ja viiruste eest muul moel kui ohtrate kõrvalnähtude tõttu kritiseeritud gripivaktsiiniga või paratsetamoolist tiinete „terviseteedega“? Seda enam, et lisaks organismi enda loomulike tervenemisprotsesside mahasurumisele, koormavad need kemikaalid meie immuunsüsteemi ka kehavõõraste ainetega, mis üldtoonusele just kasuks ei tule.
Suurepärane plekieemaldi ehk kodune Vanish
Kui jõulupeost jäi mõnele lemmikriidele inetu plekk, tasub proovida isetehtud tõhusat plekieemaldusvahendit. Proovi seekord jätta kõrvale teada-tuntud Vanish ning tee ise palju loodussõbralikum ja säästlikum versioon. 
Nõmme laste päevakeskus otsib vabatahtlikke, kes aitaks riskigrupi noortel sisustada vaba aega
Nõmme laste päevakeskus otsib oma meeskonda vabatahtlikke, kes aitaks läbi viia riskigrupi noortele igapäevaseid käelisi, sportlikke ja mängulisi tegevusi.
Kuidas kelgumäel terveks jääda?
Mõnus lumine talv koos jõulupuhkusega on saabunud. See on ideaalne võimalus võtta lapsed ja minna kelgumäele lõbutsema. Kelgutamist võib samas pidada ka ettearvamatuks harrastuseks, sest igaüks toimib seal iseenda äranägemise järgi. Lihtsaid reegleid järgides on võimalik vigastusi ja traumapunkti vältida.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30