Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Beebikoolide ja huviringide kasulikkus: beebiga muusika- ja loovustundi

kolmapäev, 7. september 2016
Juba ühe kuuse lapsega saab minna ujutamis-või võimlemistundidesse, veidi vanema lapsega saab aga minna muusika-ja loovustundidesse. Miks peaks oma lapsega nendes tundides osalema?

Mida põnnid muusika- ja kunstiklubis õpivad?
  • Muusikaklubis mängitakse pilli, lauldakse ja õpitakse kehapilli kasutama. Olulisel kohal on ka kuulamisülesanded, mis õpetavad last erinevaid helisid kuulatama ja arendavad tähelepanu koondamise võimet. Erinevate helide kuulamine ja paljude põnevate pillidega tutvumine rikastab ka lapse kuuldeaistingute maailma ja arendab rütmitunnetust.
  • Rütmipille mängides arendame peenmotoorikat ja koordinatsiooni. Lapsevanem ei pea kartma, et kui ta ise laulda ei oska, siis ei saagi tunnis käia. Vastupidi, on näiteid, kus laps omandab musikaalsuse, kuna talle on tasapisi tutvustatud seda maailma.
  • Aastasele lapsele meeldib istuda omasugusega koos väikese laua taga väikesel toolil, meeldib asju katsuda, rebida, guaššide, näpuvärvide või vesivärvidega maalida, pliiatsit pihku võtta ja ära panna, kriipse teha ja emme joonistatud asju üle värvida. Seda kõike saabki laps kunstiklubis teha.
  • Oluline on pöörata rõhku laste loomupärasele uudishimule ja maailma avastamisele. Selleks ongi vaja erinevaid helisid, hääli, võimalust vaadata, katsuda, kuulata, tähele panna.
Kuidas muusika mõjutab lapse arengut?
  • Lapse muusikalise arendamise tulemusi ei näe kohe ja lapsevanem ei pruugi neid ka märgata. Vanemad mõtlevad, et kui laps midagi rääkidagi ei oska, kuidas annab teda siis veel muusikaliselt arendada. Siiski tundides osalemise tulemusel areneb kõne, keelelised oskused, tähelepanu, sotsiaalsus, muusikalised võimed. Läbi rütmi ja tantsude arendab muusika ka lapse matemaatilisi võimeid. Muusika stimuleerib aju ja annab õnneelamuse. Õnnelik laps aga õpib palju ja kiiresti. Tundides õpivad nad teiste laste ja vanematega koos olema ning ennast väljendama, muutudes seeläbi ka julgemaks
  • Lisaks arendab muusika ka lapse emotsionaalset intelligentsust. Tunnis on palju mängulisi momente, kus me peame millestki loobuma, midagi jagama, teiste laste või täiskasvanutega arvestama. Paneme mõne mängulooma magama, laulame talle, tantsime temaga ja teeme talle pai. See kõik õpetab hoolima ja märkama kaaslast oma kõrval ja arendab koostegutsemise oskusi.
  • Läbi muusikatunni saab arendada head maailmavaadet ja kultuurikihti. Me ei pea kasvatama ainult lauljaid ja pillimängijaid, vaid ka kuulajaid. Kui laps kuuleb erinevaid muusikastiile, siis oskab ta neid ka hilisemas elus kuulata.
  • Jõudes lasteaia ikka on beebiringides käinud lapsed enamasti organiseeritumad. Nad ei jookse ühe tegevuse juurest teise juurde ja suudavad oodata ka oma järjekorda. Kodustel lastel läheb umbes 1-1,5 kuud aega enne, kui nad üldse midagi tegema hakkavad. Neisse alles tuleb julgust süstida. Beebiklubidest tulnud lastel on parem tasakaal, koordinatsioon ning käte ja silmade koostöö.
Mida beebiklubis käimine vanematele annab?
  • Beebiklubis käimisest saavad kasu ka emad-isad. Lapsega võib ju kodus ka võimelda, laulda ja pilli mängida ja kindlasti peabki, sest emme ja issi on enne kolmeaastaseks saamist ikka kõige tähtsamad. Aga vahel saavad ideed otsa või vajavad kodused toimetused ära tegemist. Siis on hea, kui korra nädalas saad käia kusagil tunnis ja see kuulub beebi päevakavasse. On põhjust seda päeva oodata ja sinna minnakse rõõmuga: endalgi elu palju põnevam. Väga paljud neist asjadest, mida oma lapsega igapäevaselt kodus teha, õpitakse just beebiklubis. Seal saab meelde tuletatud laulud ja uusi õppida. Ja saab koos lapsega avastada muid toredaid asju, mida hiljem kodus järgi teha.
  • Tundides tegeletakse vaikselt ka vanemate koolitamisega. Tunnis õpetaja suunab lapsevanemat ja lapsevanem omakorda suunab last – annab talle kätte vahendid ja õpetab neid käsitlema. Muusikatunnis õpivad vanemad oma lastele ka muusikat õiges koguses doseerima.
  • Lisaks füüsilise ja loomingulise poole arendamisele täidavad beebiklubid ka sotsiaalset rolli. Ema saab tulla oma kodurutiinist välja – paneb ennast paremini riidesse, teeb "näo" pähe ja saab teiste emadega oma rõõmudest-muredest rääkida. Paljudest gruppidest on välja kasvanud sõpruskonnad, kes käivad koos ka peale hooaja lõppu suvel. Ja järjest rohkem tuleb klubidesse isasid, et olla osaline lapse igapäeva tegemistes ja koos tegusalt aega veeta.
  • Kui vanem käib oma lapsega tundides kaasas, siis ta ka ei eelda, et laps tuleb kunstitunnist tagasi suure kunstiteosega, sest ta reaalselt näeb, kui suurt pingutust nõuab lapselt mõne väikese asja tegemine. Kui vanem on lapsega koos tunnis, siis ta näeb tema pingutust ja oskab seda vääriliselt hinnata.
  • See, et pliiatsi välja võtmine, ühe kriipsu tegemine ja õigesse kohta tagasi panemine on käeline tegevus, sellest kõik vanemad hästi aru ei saa. Nad mõtlevad, et see on ikka liiga vähe. Laps peaks kohe äratuntavaid asju joonistama hakkama. Aga laps hakkab “peajalgseid” joonistama kolmeselt, kui ta on mitu aastat kriipse teinud.
  • Kui kodus võtta lapsega ette suuremad kunstitööd, siis võib see olla suur mäkerdamine. Selleks tuleb hankida vahendid ja pärast see kõik ka ära koristada. Märksa lihtsam on seda kõike kusagil mujal teha. Huviringi kunstitunnis kasutatavatest vahenditest ja tehnikatest ei ole õnneks miski liiga keeruline vaid ikka lapsesõbalik.
Mida teha, kui laps pelgab alguses huviklubisse tulla?
See on väga loomulik, kui laps esimene kord suures seltskonnas ära ehmatab. Vanem peab olema mõistlik, rahulik ja järjekindel. Tal tuleb sel hetkel lihtsalt lapse kõrval olla. Tavaliselt laps harjub ära. Keegi ju ei eeldagi, et väike laps kohe avaneb ja kõik kaasa teeb. Seepärast soovitame lapsevanematele, et ärge andke peale esimest tundi alla. Kuu aega võiks kindlalt käia. Isegi kui laps jälgib tundi eemalt ja istub ainult ema süles.

Esimesed korrad on alati kõige raskemad. Tähtis on, et täiskasvanu, kes osaleb lapsega tunnis, oleks aktiivne ja julgustaks ka last kaasa tegema. Samas ei tohiks olla käskiv. Kui vanem tahab tundidest maksimaalset tulemust ja unustab lapse eripära, siis kokkuvõttes viib sundimine trotsini ning vanem pettub tunnis. Kõik lapsed on erinevad ning seetõttu on ka laste tempo uue vastuvõtmisel erinev. Oluline on, et laps lahkub positiivse emotsiooniga. 

Mida lapsevanematele soovitada?
Olge julged ja mängige oma lastega! Beebikool innustab vanemate ja laste vahelist emotsioonide vahetust. Vanemad tunnistavad, et lapsed on pärast seda rahulikumad. Ja kui laps on rahus, on ka ema rahus.
Laulmine, liisusalmide lugemine ja laulumängude mängimine on parim viis lapsega emotsionaalse kontakti saavutamiseks. Mitte miski ei asenda seda.

Beebiklubis käimine on puhas lapse ja vanema vaheline kvaliteetaeg – üks-ühele hetkes olemine, mis on eriti oluline just tänapäeval, kui vanemad veedavad palju aega lastest eemal ja kõigil on kogu aeg kiire. Tundides käimine võiks anda mõtteid, mida koos kodus veel ette võtta ning see on tore koht, kus veeta aega koos oma kõige kallima inimesega.

Allikas: Lasteklubi Väike Päike www.väikepäike.ee


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kalafestival Kalasadamas, 10. oktoobril
oktoober
Kalafestival koos kõige hea ja paremaga toimb juba sel laupäeval Kalasadamas.
Tallinna Linnamuuseumi videvikuekskursioon, 16. oktoobril
oktoober
Tallinna Linnamuuseum jätkab põnevate videvikuekskursioonidega. Tallinna vanalinnas on palju ajaloolisi paiku, huvitavaid hooneid ning muidugi ka kummituslugusid, mis ootavad avastamist!
Revitalefekt männivaigusalvil on antibakteriaalne, põletikuvastane ja haavu parandav toime
Revitalefekt OÜ on Saaremaa ettevõtte, mis valmistab looduslikke salve ja käsitöökosmeetikat. Kõikide toodete komponendid segatakse käsitsi elaval tulel. Antud koostisega segul on tugev antibakteriaalne, põletikuvastane ja haavu parandav toime. Oleme salvi proovinud ka oma atoopilise nahaga lapsel ning saanud väga häid tulemusi.
Nohu tõhus ravimine looduslike vahenditega
Enamiku külmetushaiguste juurde kuulub ka nohu - vesine nohu, paks nohu, lihtsalt kinnine nina - igaühel omamoodi. Praktika näitab, et mida kiiremini esimeste väiksemategi sümptomite ilmnemisel nohu ravimist alustada, seda kiiremini nohu taandub. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on head nõuanded nohu looduslikuks raviks.
Pipi Pikksukk Estonia teatris - üks igati vahva hea tuju etendus
oktoober
Kas teadsid, et Estonia teatris mängitakse muusikali "Pipi Pikksukk" ning see kuulub paljude laste absoluutse lemmikute hulka? Jagame teilegi etenduse muljeid läbi ühe lapsevanema ja tema laste pilgu läbi.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30