Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine

esmaspäev, 6. november 2017
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.

Kujutage ette, et teie abikaasa kaotab kannatuse ja karjub teie peale. Nüüd kujutage ette, et ta on teist kolm korda suurem. Kujutage ette, et te sõltute täiel määral sellest inimesest - tema annab teile süüa, pakub peavarju, turvalisust ja kaitset. Kujutage ette, et ta on teie põhiline armastuse, enesekindluse ja maailma puudutava informatsiooni allikas, et teil pole kellegi muu poole pöörduda.

Nüüd aga korrutage need tunded tuhandega. Just midagi sellist leiab aset teie lapse sisimas, kui te kaotate enesevalitsemise ja tema peale karjute.

Kui tundub, et laps ei karda teie viha, viitab see sellele, et ta on seda liiga palju näinud ja tal on välja kujunenud kaitse selle- ja teie-vastu. Mida sagedamini te vihastute, seda paksema kaitsekihi laps enda ümber loob ning seega näitab ta ka märksa väiksema tõenäosusega välja, et see teda häirib. Viha tõukab igas vanuses lapsed meist eemale. See garanteerib sisuliselt selle, et kümnendaks eluaastaks on neil välja kujunenud kindel hoiak selle suhtes ning teismeeas on vastastikuna karjumine juba normiks kujunenud. Karjumisega kaasneb kahjuks ka see, et laps, kellel pole erilist tahtmist teie meele järele olla, allub palju enam eakaaslaste ja laiema kultuuri mõjule.

Õnneks ei pea karjumine kuuluma teie kasvatusstiili juurde. Oma lähenemisviisi muutes avastate,et ka laps muutub ning teil pole vajadust enam nii sageli karjuda. Ja kasutades kolme kõige olulisemat põhimõtet - enese reguleerimine, sideme loomine ning juhendamine kontrollimise asemel, tabate, et olete rohkem teadlik ja võimeline sekkuma konstruktiivsemalt veel enne, kui te kaotate enesevalitsemise.

Kuidas lõpetada karjumine:
  1. Jääge vait, langetage häält ja hingake sisse iga kord, kui tabate end häält tõstmas.
  2. Jääge vait kohe, kui märkate ennast ärritumas. Pange suu kinni. Kas teil ei õnnestu vait jääda? Kui te just muidu ei saa, siis ümisege midagi. Aga pange suu kinni.
  3. Langetage häält. Just nimelt. Tegu pole ju hädaolukorraga. Eemalduge olukorrast.
  4. Hingake 10 korda sügavalt sisse-välja. Raputage käsi. See aitab teid "roomaja ajust" ehk võitlemise-põgenemise-kangestumise reaktsioonist välja ja luua teadliku kohalolutunde. Nüüd on teil valida, kuidas käituda.
  5. Tuletage endale meelde: te olete täiskasvanud inimene ja teie laps õpib kõigest sellest, mida te teete - ta teeb seda ka praegu. Vaadake lapsele otsa ja öelge: "Ma üritan kõigest väest rahulikuks jääda. Ma ei taha karjuda. Las ma rahunen maha ja siis proovime uuesti."
  6. Tehke kõik mis vaja, et kehaline võitlemise-põgenemise reaktsioon maha rahustada. Hingake veel kord sügavalt sisse-välja, lausuge mõnda mantrat, loputage nägu külma veega ning tuletage endale meelde, et laps käitub lapsikult sellepärast, et ta ongi laps. Ja tuletage meelde, et hädaolukorda ei ole.
  7. Alustage otsast peale. Sellest, et te olete võitlemise-põgenemise seisundist väljunud, saate aru selle järgi, et laps ei tundu teile enam vaenlasena, vaid teie enda imearmsa beebina, keda te olete lubanud armastada, hoida ja positiivsel moel juhendada, nii et temast kasvaks armastav ja tore inimene. Nüüd aga proovige temaga uuesti rääkida.
On raske, jah? See on väga raske, kui teid on vallanud neurokemikaalid, mis käsivad teil rünnata. Aga samas on see lihtne. Te lükkate probleemi lahendamise seniks edasi, kuni te olete maha rahunenud.
  • Te mõtlete, et kuidas laps siis teadmisi omandab, kui te häält ei tõsta? Hirmunud olekus lähevad lapsed üle võitlemise-põgenemise seisundisse. Aju õppimisoskus jookseb kinni. Kui te karjute, siis ei saa laps lihtsalt mitte midagi omandada. Alati on arukam rääkida rahulikult ja osavõtlikult. Lisaks sellele kaotate lapse silmis usaldusväärsuse. Lapsed on siis teie mõjule vähem avatud.
  • Te mõtlete, et olete ehk liiga leebe? Lapsel on vahest valus ja tema "sõnakuulmatus" on tegelikult SOS-signaal selle kohta, et ta vajab teie abi. Ta jonnib sellepärast, etal on mingid suured tunded, mida ta ei oska veel mõista ning sõnaliselt väljendada. Selge see, et te seate piirid ja üritate tema käitumist teisele rajale suunata. Kuid lapse juhendamine ei tohi mingil juhul olla õel või hirmutav.
  • Te mõtlete, et äkki olete võlts? Laps nägi, et te olite väga endast väljas. Samuti nägi ta seda, et suhtusite emotsioonide juhtimisse vastutustundlikult. See, kui te olete aus selle suhtes, mida te kogete ja tunnete, ei eelda kunagi seda, et te valate need filtreerimata kujul kellegi teise peale välja. 
  • Aga mis siis, kui te tabate end kõigele vaatamata ikkagi karjumas?
  • Alguses tabate end sellelt rohkem kui ühe korra. Aga kui te sellest õppust võtate, siis pole see eksimus. Kasutage igat möödalaskmist kui võimalust oma rutiinses käitumises, hoiakutes või enda eest hoolitsemises midagi muuta, et saaksite järgmisel korral paremini teha.
Loe lisa raamatust: "Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed" (Laura Markham)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mikrolaineahi hävitab kasulikud toitained, jättes alles tühjad kalorid
Mikrolained laastavad toidu väärtuse, hävitades kõik vitamiinid ja fütotoitained, mis ennetavad haigusi ning hoiavad tervist. On leitud, et mikrolained hävitavad näiteks brokolis 98% vähivastastest toitainetest.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Maailma lihtsaim gurmee-dessert
Iial pole piisavalt palju lahedaid ideid, kuidas kiirelt ja lihtsalt midagi eriti efektset ja maitsvat lauale saada. Vaja on vaid head jäätist ja põnevaid maitseid.
Taimetoidupäev Telliskivi Loomelinnakus, 19. aprillil
aprill
Juba sel pühapäeval leiab Telliskivi Loomelinnakus taas aset Taimetoidupäev!
Noorteetendus - Söö mind ära - Teoteatris 19. aprillil
aprill
Maailmaruum jääb noorele inimesele kitsaks, kui seal narritakse ja ei ole sõpru. Kas on olemas selline paik, kus kogu maailma kius ja kurjus ei suudaks teda üles leida? Kui ta kaoks päriselt ära? Kas keegi tunneks temast puudust ja tuleks otsima? 

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30