Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Väikelapse väsimusest ning unest

esmaspäev, 9. märts 2015
Meie, täiskasvanud, tunneme rõõmu kui laps magab, ega mõtle eriti sellele, miks ta seda teeb. Täisväärtuslik uni tagab lapse vaimse ja füüsilise tervise.

Magamine on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Väsimuse põhjustab talitlusliku seisundi muutus peaaju kõrgemas osas – ajukoores. Väsinud väikelapse puhul ilmnevad alljärgnevad jooned:
  • ärritunud olek;
  • nutab rohkem;
  • liigutused on koordineerimata;
  • esinevad tasakaaluhäired;
  • keskendumisvõime on halb;
  • mälufunktsioon on halb.
Need on kesknärvisüsteemist lähtuvad funktsioonihäired. Väljapuhanuna need häired kaovad. Krooniline väsimus, unepuudus hakkab lisaks kesknärvisüsteemile mõjutama ka lapse immuunsüsteemi. Sellele viitavad lapse sagedased haigestumised.

Uni on vajalik
Lapsed peavad saama kasvada nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Piisav uni on nimetatud kasvude võimaldamist arvestades olulise tähtsusega.

Lisaks unevajaduse tagamisele on oluline laps ööunele suunata temale sobilikul ajal. Kasvueas lapsed peaksid magama jääma hiljemalt kell 22, kuna 22st 2ni toodab aju kasvuhormooni ja sellel ajavahemikul on uni eriti kvaliteetne. Seega ütlusel: „Kui sa ei maga, siis sa ei kasva”, on ka teaduslik tõepõhi all.

Unevajadus on individuaalne, sõltub lapse temperamenditüübist. Kui teie laps magab vähem või rohkem kui ülalpool näidatud, kuid on seejuures valdavalt terve, rõõmsameelne ning uudishimulik, ei ole vaja lapse päevakava muuta. Põhjust tõsisemalt lapse päevakava üle mõelda ja vajadusel nõu küsida perearstilt, psühholoogilt või nõustajalt on neil, kes tunnevad, et oleks vaja teha muudatus.

Magama minek ja jäämine
Lapseeas sõltub magama minek eelkõige täiskasvanu suunamisest, kuna lastel on erutusprotsessid ülekaalus pidurdusprotsessidega võrreldes. Seetõttu võivad nii beebid kui ka väikelapsed vajada täiskasvanu abi magama jäämisel. Põhjust, miks lapsed ei taha magama jääda, võib leida ka Kreeka mütoloogiast. Mütoloogia järgi on uni (Hypnos) ja surm (Thanatos) vennad, kes elavad allilmas. Lapsed ja vanainimesed tunnevad hästi une ja surma sugulust. Enamasti tunnevad täiskasvanud end ebamugavalt surmale mõeldes, sama tunne on lastel kui nad mõistavad, et peavad magama jääma. Magaval lapsel ei ole kontakti välisilmaga ning unekartuse kadumiseks peab ta korduvalt saama kogeda, et teda ümbritsev jääb muutumatuks ka ajal kui ta ise seda kontrollida ei saa. Magama jäämist soodustab rahulik pingevaba õhkkond, unerituaalid (silitused, laulmine, unejutu lugemine, vms). Lapse liikumisvabaduse piiramine (kaissu võtmine, teki sisse mähkimine) võib suurendada lapse turvatunnet, meenutades talle üsasiseseid kitsaid kasvutingimusi.

Magamise koha valikut arvestades puudub teadlaste-praktikute vahel üksmeel. Suhtumine kaisus magamisse on kultuuriti väga erinev ja seetõttu võiks vähemalt algul proovida last harjutada tema enda voodiga. Kui see aga ei õnnestu, siis võite leppida teadmisega, et Eesti kultuuris on läbi ajaloo mitu põlvkonda ühe katuse all koos elanud ning kaisus magamine on olnud eestlastele vastuvõetav.

Une tsüklilisus
Uni kulgeb tsüklitena. Kui magava lapse silmi vaadates näeme, et suletud laugude all silmamunad liiguvad, on lapsel REM-uni (Rapid Eye Movement), sellel ajal näeb laps unenägusid. Mitte-REM une faasis võime last tõsta või riietada ilma, et ta selle peale ärkaks.

Mitte-REM uni võimaldab organismile täielikku puhkust:
  • väheneb aju hapnikutarvidus
  • hingamine aeglustub
  • südametegevus aeglustub
  • vererõhk alaneb
  • vereringe aeglustub
  • ainevahetus aeglustub
  • lihased lõtvuvad
  • kehatemperatuur alaneb
50% imiku uneajast moodustab REM-uni. REM-uni stimuleerib õppimiseks kasutatavaid aju osasid, võimaldades eristada ärkveloleku ajal saadud olulise info ebaolulisest. REM-une osakaal väheneb vanuse lisandudes, täiskasvanutel on see vaid 15–20% uneajast.

Lapsele magamise õpetamisel on kaks vastandlikku koolkonda. 

Esimesse kuuluvad nn unekooli pooldajad, kes usuvad, et lapsed on lähedusega liigselt ära hellitatud ja seepärast tuleb neid õpetada, kuidas iseseisvalt magama jääda. Lubatud on progresseeruv nutmine alates viiest minutist kuni 15 minutini.

Teise koolkonna esindajad usuvad, et emotsionaalsed kogemused on väga tähenduslikud. Uinumisraskustest ülesaamiseks soovitatakse erinevaid unerituaale (lugemine, laulmine, päeva kokkuvõtmine jutustusena jne), milles laps tunneb end tähtsana ning mida ta heameelega ootab.

Närviteadlaste uuringu tulemustena on leitud, et lahkuminekunutt mõjutab ajus olevat keskust, mis võib kehale tekitada tõelise füüsilise valutunde. Kui lapsel lastakse korduvalt üksinda lohutamatult nutta, tekib temal seos emotsionaalse ängistuse ja valu vahel, mistõttu lahkuminekud võivad ka vanemaks saades valutunde tekitada.

Allikas: unenagudeseletaja.blogspot.com



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Merit L.
teisipäev, 10. märts 2015 10:15
Artiklis on hea ja vajalik info lapse une kohta. Kuid vaidleme tõsiselt vastu artikli lõpus olevale seisukohale, et "unekooli pooldajad usuvad, et lapsed on lähedusega liigselt ära hellitatud ja seepärast tuleb neid õpetada, kuidas iseseisvalt magama jääda".

Kindlasti ei ole unekool enam karm lapse üksinda nuttajätmine! Oleme Eestis levitamas just leebe unekooli meetodeid, mis toetuvad kiindumussuhte teooriale ja soosivad lapse ja vanema turvalise lähedussuhte kujundamist. Vaadake täpsemalt www.unekool.ee.

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuldne kurkum – vitamiiniderikas meistertervendaja
Laiemalt on teada vana idamaade rahvatarkus, et kurkumipiim mõjub hästi köha (bronhiidi, kopsupõletiku) raviks, sarnaselt eestimaisele meepiimale. Kurkum sisaldab rikkalikus koguses tervendavaid antioksüdante ja vitamiine. Temas on ohtralt C-, E- ja K-vitamiini. K-vitamiinil on teatavasti vere hüübimist võimendav toime, ühtlasi on see vitamiin oluline keha võimsama antioksüdandi glutatiooni stimuleerija.
Hõrk avokaado kaitseb aju ja hoolitseb südame eest
Eestlaste hulgas tundub ikka veel olevat päris palju neid, kes kunagi avokaadot  maitsnud pole. Ja õige kah, lõppude lõpuks on ju tegu eksootilise viljaga, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Samas söövad eestlased iseenesestmõistetavalt banaane ja apelsine, kuigi needki meie tagaaedades just ei voha. Ärgem laskem end kauem skeptitsismist pimestada ja andkem avokaadole võimalus – ta väärib seda kuhjaga.
Kui laps nutab vähimagi pettumuse pärast
Kui vend võtab temalt mänguasja ära või teie keelate talle midagi, millest ilmajäämine on teie meelest tühiasi, siis lapse ajule, mis on veel ebaküps ja võimetu asju suhestama, on see draama.
Looduslike vahenditega puhtam, lõhnavam ja säravam külmutuskapp
Kevad toob külmutuskappi järjest rohkem värskeid ja värvilisi toiduaineid, et need toiduained säilitaksid oma värskuse, peame hoolt kandma ka oma külmutuskapi eest. Siin mõned lihtsad nipid, mis meie külmutuskapist toiduainetele puhta kodu teevad.
Ükskikema Võrus vajab kergkäru ja riideid tüdrukule
MTÜ Do Good otsib ühele üksikemale Võrus pisikese preili jaoks kergkäru ning riideid.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30