Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Montessori esimesel eluaastal: liikuv laps

esmaspäev, 28. märts 2016
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud Montessori põhimõtted esimesel eluaastal, mis on seotud lapse liikumisega.

Esimese eluaasta teisel poolel kehtivad kõik samad põhimõtted, millest oli juttu üldiste põhimõtete postituses. Väga oluline on sel perioodil silmas pidada lapse füüsilise arengu toetamist – mis liigutus see on, mida laps parasjagu õppida üritab. Iga laps on unikaalse arengumustriga.

Montessori põhimõtete kohaselt on igas lapses peidus sisemine “õpetaja”, kes teab täpselt, millal on õige aeg hakata roomama, istuma, seisma ja kõndima. Täiskasvanu ülesandeks on austada seda sisemist teadmist ja usaldada lapse jõupingutusi. Kui me aitame lapsel teha midagi, milleks ta füüsiliselt veel võimeline ei ole, anname talle signaali, et me ei ole rahul tema võimetega. See võib tekitada lapses frustratsiooni. Tingimusteta armastada tähendab võtta last sellisena, nagu ta parasjagu on, mitte sundida teda oma arengus kiiremini liikuma.

LIIKUMINE

Liikumisvabadus
Montessori pedagoogikas on lapse füüsilise arengu juures oluliseks märksõnaks liikumisvabadus. Vaba liikumine tähendab keha võimet liikuda igasuguste liikumisseadeldisteta – võimalust õppida haaramist, keeramist, roomamist, istumist, enda püsti ajamist ja kõndimist just enda tempos. Montessori teooria usub näiteks, et kui last päeva jooksul liiga kaua süles kanda, siis muutub laps teda ümbritseva keskkonna uurimisel sõltuvaks täiskasvanust ning ta ei ole rahul iseenda jõupingutustega. Samamoodi mõjuvad ka kõik lamamistoolid, käimistoed jmt. Need annavad lapsele ka valeinformatsiooni tema keha kohta – kus on tegelikult tema keha (ja võimete) piirid ning kuidas tema keha tegelikult liigutab ja liigub. Lapse loomuliku liikumise arenguks on seega kõige parem, kui ta saab veeta suurema osa ajast põrandal.

Lapsed, kellel on olemas liikumisvabadus, suudavad püüelda oma ideede ja huvide poole. Kui laps saab korduvalt haarata teda huvitava eseme järele ning seda uurida, kinnitab see talle, et kui me midagi tahame, siis saame me selle järele liikuda ning selle ka kätte saada. Nii areneb terve ego ning inimene, kes suudab edukalt tegeleda igapäevaelu probleemidega. Enesekindlus sünnib siis, kui lapsel on võimalus ümbritsevas keskkonnas vabalt liikuda ning selles aktiivselt tööd teha. Nii õpib ta kasutama iseenda võimeid ning lahendama probleeme.

Vaba liikumist toetav riietus
Kui temperatuur vähegi lubab, tuleks lapse käed ja jalad jätta igal võimalikul juhul paljaks, et ta saaks harjutada sõrmede ja varvastega tegutsemist. Kui laps õpib roomama ja käputama, siis on oluline, et tal oleks võimalus tekitada oma põlvedega hõõrdumist. Tuleks silmas pidada, et lapse riided seda võimaldaksid. Seega segava pikkusega kleidid-seelikud ning liiga kitsad (teksa)püksid võiksid sel perioodil riietuses tagaplaanile jääda.

Ajal, mil laps õpib ja harjutab kahel jalal käimist, on oluline pakkuda talle võimalust olla võimalikult palju paljajalu. Nii treenib ta efektiivsemalt oma lihaseid ja tajub paremini tasakaalu.

Roomamine
Ümbritseva keskkonna jälgimine on lapse esimene töö. Seda teeb ta juba nädalaid enne seda, kui ta suudab ise millegi järele haarata. Laps võib jälgida väga tähelepanelikult ja üllatavalt pikka aega, kui teda selle juures ei segata. Lapse jaoks on erutav kogemus õppida paigalolevalt vaatlemispositsioonilt end liigutama soovitud objekti suunas. Igal lapsel on esmaseks liikumiseks oma “tehnika”, mis aitab tal eesmärgini jõuda. See on tähtis töö! Laps naudib nii eksperimenteerimist kui ka lõpuks roomama hakkamist. Täiskasvanu saab aidata last sellega, et ei sekku tema liikumiseksperimentidesse. 

Kui laps õpib roomama, kasvab ka tema enesekindlus – ta saab aru, et ta on tegutsemisvõimeline inimene. Ta teab, mida ta tahab, ja ta teab, kuidas selleni jõuda. Selleks, et toetada loomuliku liikumise arengut, on oluline pakkuda stiimulit liigutamiseks, tagada riietus, mis ei takista liikumist ning anda lapsele piisavalt aega keskendumiseks ja soovi korral sama tegevuse üha uuesti ja uuesti kordamiseks. Lapsele võib pakkuda mänguasju, mis veerevad aeglaselt eest ära. Kui mänguasi veereb eest ära liiga kiiresti, loobub laps seda taga ajamast. Kui mänguasi ei liigu üldse eest ära, ei paku see väljakutset. (Erinevatest mänguasjadest vanuses 6…12 kuud on tulemas ka eraldi postitus!)

Istumine
Millalgi esimese eluaasta jooksul hakkab laps iseseisvalt istuma. Vältida tuleks lapse kunstlikult istuma asetamist, kui ta seda veel ei oska! Nii võtame lapselt võimaluse kogeda iseseisva jõupingutuse erutavaid tulemusi. Laps võib istuma õppida enne või pärast roomamise selgeks saamist, kuid igal juhul on see suur samm edasi iseseisvuse suunas.

Montessori põhimõtete järgi võiks lapsel esimese eluaasta teisest poolest olla ka oma raske ja turvaline täispuidust tool töötamiseks ja söömiseks uues asendis (istudes). Laps, kes näeb teisi istumas, soovib neid jäljendada. Tooli kasutatakse iga päev lühiajaliselt. See peaks olema selline, et laps saab end ise toolile aidata.

Iseseisev istumine vabastab lapse käed ning nüüd saavad need teha rohkem tööd ning avastada maailma enda ümber. Sel perioodil on oluline pakkuda lapsele mänguasju, mis võimaldavad töötegemisse kaasata kahte kätt korraga.

Seismine ja kõndimine
Lapse jaoks, kes hakkab end asjade najale püsti sikutama, on heaks abivahendiks madal ja raske mööbel, millel pole teravaid nurki. Selleks sobib näiteks nii diivan kui diivanilaud. Madalad riiulid peaksid kõik olema kindlasti paigale fikseeritud! Selline mööbel on vajalik ka külgsuunalise liikumise ohutuks harjutamiseks. Montessori abivahendina soovitatakse lapse jaoks paigutada ca 45 cm kõrgusele põrandast horisontaalne käsipuu, teate küll, selline nagu baleriinidel treeningsaalis (Montessori infant bar). Käsipuu võiks olla sellise läbimõõduga, et lapse käsi ulatab sellel ümbert kinni võtma. Ideaalis võiks see asetseda mängumati kohal peegelseina peal, et laps saaks end püsti sikutades peeglist jälgida. Teine soovitus on paigutada käsipuu võimaluse korral hoopis akna juurde, siis on lapsel huvitav õues toimuvat jälgida.

Kui lapsele anda võimalus, siis leiab ta ise nii toast kui õuest selliseid kohti, kus ta saab end püsti ajada ning kõndimist harjutada (näiteks õues madalate müüride najal). Otsesuunas liikumise harjutamiseks sobib raske puidust mängukäru. Kui laps alles õpib end selle najale püsti ajama, võib kärule paigutada lisaraskusi, mida hiljem osavuse kasvades järjest eemaldada. Lükka-tõmba mänguasjad sobivad väga hästi algajale kõndijale, kuna need ei kiirusta last tagant, vaid pakuvad võimalust iseseisvaks harjutamiseks, just siis, kui laps seda ise soovib.

Loe lähemalt: lambrine.wordpress.com



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

17 võimalust teepuuõli kasutamiseks
Teepuuõli peaks kuuluma igasse majapidamisse. Teepuuõli leiab kasutust nii iluprotseduurides, majapidamises kui ka tervise parandamises. Tal on teada tuntud bakterivastane toime. 
Mida tasub teada enne väikelapsega basseini minekut?
Otsustades oma väikelapsega ujuma minna, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mitmele väga olulisele asjale. Nimelt ei ole kõik basseinid, isegi kui need on nimetatud lastebasseiniks, sobilikud sinu beebile või väikelapsele. 
MTÜ RuaCrew otsib vabatahtlikku aitamaks ennetada noorte kuritegevust
MTÜ RuaCrew otsib vabatahtlikku entusiasti panustamaks tööd laste ja noortega. Vabatahtliku tegevus oleks ühingu igapäevase töö koordineerimine ja juhtkonna assisteerimine. Osalemine koosolekutel, protokollimine, koostööpartnerite ja sponsorite leidmine ning koostöö toetamine ja säilitamine.
Perega kaunist Lätimaad avastama
Koos perega Lätimaad avastada on tore. Läti on autoreisiks parasjagu lähedal ning tegemist jätkub seal uskumatult palju. Lätis saavad pered ühiselt tegutsedes õppida tundma loodust ja ajalugu, veeta muljeid täis päev seikluspargis, vee ääres või loometöökojas. 
Kaerahelbepesad kohupiimakreemi ja marjadega
See kevadpühane maius on lihtne valmistada ning pesad valmivad vaid kahest komponendist, jäävad mõnusalt pehmed ja magusad. Lihtsa valmistamisõpetusega maius sobib valmistada ka koos lastega. 

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30