Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lapse füüsiline karistamine räägib lapsevanema jõuetusest

esmaspäev, 19. mai 2014
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja, sotsioloog Iris Pettai sõnul näitab lapse füüsiline karistamine, et lapsevanem ei ole leidnud teisi võimalusi lapse korrale kutsumiseks.

Tartu Ülikooli värskest uuringust selgub, et 15 protsenti 7.-9. klasside lastest on saanud eelmise aasta jooksul füüsilisi karistusi. Pettai tõi välja, et Euroopas kannatab pere poolt füüsiliste karistuste all keskmiselt iga kolmas laps, iga viies eakaaslaste ja iga 10s muude täiskasvanute poolt. Ta lisas, et Euroopas tehtud uuringud näitavad ka seda, et 12-17-aastased kannatavad sagedamini füüsiliste karistuste all kui nooremas eas lapsed. «Eestis tehtud uuring annab tagasihoidlikuma pildi, aga lastel on reeglina piinlik ja raske kodusest vägivallast rääkida. Sageli on lihtsam täiskasvanute käest küsida, kuivõrd nad koduse vägivalla all lapsepõlves kannatasid,» märkis Pettai.

Tartu Ülikooli uuringust selgus ka, et alaealised, keda uuringule eelneval aastal karistati füüsiliselt, panid õigusrikkumisi toime kaks korda sagedamini kui lapsed, keda vanemad ei ole füüsiliselt karistanud. Pettai sõnul ei ole see Eesti eripära, vaid sarnane seaduspärasus on selgunud ka mujal tehtud uuringutes.

Vägivalda kogenud lapsed on mõnevõrra teistsugused kui vägivalla kogemusteta lapsed ja neil ilmnevad suuremad või väiksemad isiksuslikud ja käitumuslikud häired, mis muudavad nad sageli ümbritsevatele ebameeldivateks ja mille tõttu neid ka tõrjutakse, selgitas Pettai. Ta lisas, et kui neil lastel pole piisavalt teadmisi, et olla koolis autoriteediks, võivadki nad hakata korda saatma õigusrikkumisi ning pöörduda alkoholi ja narkootikumide poole.

«Ka tuuakse põhjuseks, et kehaline karistamine ei aita kujundada lapsel enesekontrolli, pigem toob see kaasa lapse madala enesekontrolli, mis soodustabki kuritegeliku ja antisotsiaalse käitumise kujunemist,» rääkis Pettai.

Pettai sõnas juhtivate teadlaste arusaamaadele tuginedes, et hoiduda tuleb lapse igasugusest füüsilisest karistamiset ja kui vanemad tahavad üles kasvatada normaalse psüühikaga terve kodaniku, ei saa olla ka mingit «karistamise piiri».

«Maailmas on loobutud nn süütu karistamisviisi otsingutest, ka laksu andmisel võivad olla rängad tagajärjed. Lapse löömist ei õigusta mitte miski,» ütles Pettai. Tema sõnul räägib lapse füüsiline karistamine lapsevanema jõuetusest ja suutmatusest leida teisi võimalusi lapse korrale kutsumiseks. «Siin saab teda aidata vaid enda harimine ja oma kasvatusoskuste ning teadmiste arendamine.»


Allikas: www.postimees.ee/2786294/sotsioloog-lapse-fuusiline-karistamine-raagib-lapsevanema-jouetusest

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Noored ja alaealised töötajad
Suvine koolivaheaeg läheneb kiiresti ning paljud noored soovivad endale teenida suvel taskuraha. Selleks, et alaealised lapsed siiski endale liiga ei teeks tasub teada asjakohast seadusandlust. 
Mida rääkida lastele tuleohutusest?
Koolis käivad lapsed veedavad kodus iseseisvalt päris palju aega ning seetõttu on oluline lapsele meelde tuletada mõned ettevaatusabinõud, et kodus tuleõnnetust ei juhtuks. Juba lasteaias on läbitud tuleohutusalane koolitus ning laste teadlikkus, mida tohib teha ja mida mitte on üsna kõrge, kuid kordamine on tarkuse ema.
 
Kuidas neid mitte untsu keerata? Kolm esimest eluaastat
Laste vajadused on väga lihtsad, kuid erinevaid soovitusi nende õigeks kasvatamiseks on nii palju, et vanematel võtab silme eest kirjuks. Oliver Jamesi (kliiniline lastepsühholoog) põhiargument on raamatus "Kuidas neid mitte untsu keerata? Kolm esimest eluaastat" see, et asi pole lapse iseloomu vormimises, vaid kõigepealt peab lapsevanem ise suutma kainelt mõelda. Raamatu kirjutamisel on arvestatud kõige uuemaid kasvatusteaduste alaseid uuringuid.
Hooandja projekt - lasteraamat Koju
Tõlkija ja kirjanik Indrek Koff koos kunstnik Marja-Liisa Platsiga plaanivad teha eesti lastele ühe hea raamatu ja nad tahaksid selle septembri keskpaigaks välja anda, sest raamatu tegevus toimub just niisugusel varasügisesel ajal. Raamatu pealkirjaks saab „Koju” ja selle peategelane on viieaastane Madis, kes peab ühel päeval üksi lasteaiast koju minema. Nii nagu mina ise kunagi ammu-ammu. Aga see on üks teine jutt.
Beebiga autos – kuidas saaks lihtsamini mähkmed vahetatud?
Autos on teadagi igale pereliikmele vähe ruumi. Beebile loomulikult turvahäll ja et see puhas püsiks, siis istmekate turvahällile samuti. Aga kuidas saaks küll mähkmed ja märjad riided vahetatud nii, et autoiste ei määrduks ning kõikvõimalikud abivahendid ei vedeleks tagaistmetel laiali - kreemid, salvrätikud, mustad mähkud, vahetusriided jne?

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30