Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas toime tulla teismelise tõrjuva suhtumisega lapsevanema suhtes?

esmaspäev, 21. juuli 2014
Teismeiga on lapse arengus murranguline periood. Sel ajal toimub nooruki sees palju muutusi ning seetõttu muutub ka tema käitumine ja suhtumine oma vanemate suhtes. 

Noorukiea peamine mandaat: "Ma pean saama näha end sõltumatu, täiskasvanusarnase olendina. Minu jaoks pole enam vastuvõetav kogenda end sõltuva väikse lapsena."

Selle mandaadi sünd on põhjendatud, sest mõne aasta pärast tuleb neil ise enda eest väljas olla. See muutus on vajalik, kuid sellega kaasneb vaid üks probleem: kuni selle ajani oli nende elus olemas inimene või inimesed, kelle suhtes nad tundsid tugevat armastust, kiindumust ja sõltuvustunnet, nüüd aga tekitavad needsamad tugev armastus, kiindumus ja sõltuvus neis tunde, et nad on sõltuvad väiksed lapsed. Seda nähtust nimetatakse noorukieaks.

Osana normaalsest arenguprotsessist kujuneb valdaval enamikul teismelistest välja ajutine allergia oma vanemate vastu. Sel perioodil ajab kõik vanemate juures neid lihtsalt närvi. Sinu hääletoon, mis oli varem alati tröösti ja heameele allikas, tundub nüüd lõputult ärritav.

"Ema, kas sa pead just niimoodi rääkima?"
"Mismoodi?"
"Niimoodi nagu sa räägid. Kas sa ei saaks rääkida mingit muud moodi, mis poleks nii ärritav?"
"Aga ma olen kogu aeg niimoodi rääkinud, terve oma elu."
"Hea küll, aga kas sa ei saaks seda muuta?"
"Aga see on minu rääkimise viis."
"Näed nüüd, seda ma just mõtlengi. Nii nagu sa just praegu rääkisid. See käib mulle närvidele."


Nad on sinu suhtes allergilised. See on kõige ehedam noorukiea dilemma. Teismelise jaoks on olemas kaks klassikalist lahendust, millest üht eelistavad poisid, teist tüdrukud.

Poiste meetod hõlmab eemaletõmbumist. Nad lihtsalt valivad võimaluse mitte seal olla. Nad on majast väljas või sulguvad oma tuppa, uks kinni. Ja kui nad on kohal, käituvad nad vältivalt või lihtsalt mõmisevad midagi vastuseks. Nad on nii nähtamatud nagu vähegi suudavad, olgugi et füüsiliselt kohal viibivad.

Tüdrukute viis hõlmab konkureerumist. Nad justkui ütleksid endale: "Ükskõik mida sa ütled, ma pole sellega nõus või hakkan su peale karjuma. Ja mis puutub sinu ärritavasse kohalolekusse, siis annan ma sulle pidevalt teada, kui närviajav see on."

Ära võta isiklikult
Oma vaimse tervise säilitamiseks püüa mitte unustada: see pole seotud sinu isikuga. See on noorukiiga, osa normaalsest psühholoogilisest arengust. Suure osa ajast pole isik, kellele su laps reageerib, üldse mitte sina, vaid sinu projektsioon, mis tuleb sügavalt tema enda seest: kujutis sinust kui vanemast, kes teda lahti ei lase, kuigi tegelikult on see tema, kes sind lahti ei lase. Ta soovib, et suudaks ema või isa (kes on nii suur osa temast), nüüd enda seest välja tõugata.

Varem või hiljem saab noorukiiga otsa. Osana normaalsest psühholoogilisest arengust liigub su teismeline järgmisse suurde arenguetappi. Temast saab noor täiskasvanu. Noorukiea ajal on ta kätte võidelnud tõelise psühholoogilise distantsi sinust. Sa ei ohusta enam tema psühholoogilist sõltumatusetunnet. Pubekaallergia haihtub. Ta muutub taas meeldivaks ja toredaks inimeseks.

Kuigi noorukiiga on ravimatu, sa ei saa selle muutmiseks midagi teha, läheb see aja jooksul üle. Noorukiiga tuleb kohelda nagu grippi (või mis tahes muud haigust, mille läbipõdemine võtab teatud aja). Pead andma oma parima, et selle sümptomeid leevendada. Võti oma teismelisega meeldivamate aegade saavutamiseks peitub suuresti tagasitõmbumise ja lahtilaskmise kunsti õppimises.


Allikas: raamat "Ma ju kuulaksin oma vanemaid, kui nad suu peaksid!" (Anthony E. Wolf)

pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas koduste vahenditega leevendada päikesepõletust?
Päikesepõletus on suviste ilmadega kerge tulema. On mitmeid koduseid vahendeid, millega saab seda edukalt leevendada.
Võtmed ei ole lastele sobilikud mänguasjad - need võivad olla tervisele ohtlikud
Võtmed on olnud aastakümneid lastele kiireks, hädaabi mänguasjaks. Lastele võtmed küll meeldivad, aga tegelikkuses peaks lapsi neist eemal hoidma. Need võivad olla lapse tervisele ohtlikud.
Kas laps peab vanemate sõna kuulama?
Kuuletuma õppimise kõige tundlikum iga on teine-kolmas eluaasta. Kuidas seda teha? Saara Kinnuneni raamatu ”Las ma olen laps” nõuanded on lihtsad.
Millised potitrennipüksid valida?
Nüüd on sul võimalus saada hea ülevaade müügil olevatest potitrennipükstest. Raamatu "Laps varakult potile" autor Kristi Lõbu annab sel teemal põhjaliku ülevaate.
Kas oled kuulnud Õnnepangast?
Õnnepank aitab vähendada ühiskonnas tekkinud lõhet inimliku hoolimise ja majandusliku heaolu vahel. Õnnepangas on üleval abivajajate ja abipakkujate kuulutused erinevates eluvaldkondades.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30