Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas rääkida lapsele, kust lapsed tulevad?

kolmapäev, 11. mai 2016
Kui varakult ja kuidas lastesaamisest rääkida, mida arvata nn kapsalehe- ja kurejuttudest, miks pakuvad nn „pepunaljad“ lastele lõbu ning kas mingist vanusest alates ei sobi lapsel olla teiste ees alasti? Sellest kõigest kirjutab Perekeskuse Sina ja Mina pereterapeut Tiina Teska.

Kui varakult ja kuidas lastesaamisest rääkida?
Lapsega lastesaamise üle arutlemiseks  on alustuseks kõige olulisem, et täiskasvanu ise  tunneks end  selle teema käsitlemisel mugavalt ja peaks seda sama normaalseks kui näiteks vestlemist söömise, sõprade või surma teemal. Laste sünni teema on valdkond nagu iga teine ja ei ole mingit põhjust, miks seda teemat eirata. Täiskasvanutele seostub lapse sünd osaliselt seksuaalsusega, lapsele on see pigem maailma avastamine, oma keha ja inimestevaheliste suhete tundmaõppimine.   

Vanemad küsivad tihtipeale, et kas hakata ise rääkima või oodata kuni laps küsib? Pigem võiks olla vestluseks valmis ja jälgida, kuhu suunas sinu lapse huvi liigub. Suure tõenäosusega annab laps ise märku, et tal on tekkinud huvi seksuaalsuse või meeste ja naiste erinevuste vastu. Kui lapse huvi väljendub mingil kaudsel kombel, siis kuula teda ja peegelda, kui küsimus on otsene, siis vasta.

Liiga palju ja põhjalikult rääkida ei ole vaja. Väikese lapse uudishimu saab tavaliselt rahuldatud juba üsna lihtsate vastustega. Näiteks 3-aastasele võib öelda (kõlab vist paremini?), et sind tehti emme kõhus ja kasvasid seal soojas pesas, kuni oli aeg sündida. 5-aastasele võib rääkida, et sind tehti issi seemnest ja emme munarakust, kui need ühinesid. 8-aastasele lapsele võiks mainida juba  seksuaalvahekorda ja seda, mis siis juhtub ja kuidas seemnerakud ujuvad jne.

Mida arvata nn kapsalehe- ja kurejuttudest?
Kui laps küsib ja näiteks vanaemal-vanaisal või perekonnatuttaval on mingil põhjusel ebamugav sünniga seonduvat teemat lapsele eakohaselt selgitada, võib ju tõepoolest mainida neid iidseid ja toredaid sümboleid kui võimalikke variante. Näiteks: „Ma olen ka kuulnud, et mõne beebi on tõepoolest kurg toonud“. Lapsevanema poolt antud vastused peaksid aga olema realistlikud ja eakohased. Kui laps kuuleb beebi sünni kohta väga huvipakkuvat selgitust lasteaiakaaslaselt ja märkab midagi netist ja vanemad räägivad endiselt kapsalehe- ja kurejuttu, siis on see lapse jaoks üsna segadusttekitav.

Miks pakuvad nn „pepunaljad“ lastele lõbu?
Säärased naljad on levinud 3-6 eluaasta vahel. Siis on  lapse oluliseks arenguülesandeks soolise identiteedi osas selguse saamine. Lapse huvi liigub seeläbi just sooerisuste, s.h. genitaalide juurde. Freudi järgi nimetatakse seda lausa falloslikuks perioodiks. Mängitakse arstimängu, uuritakse mis on  poistel ja tüdrukutel ning meestel ja naistel teistmoodi. Samas käib selle tegevusega kaasas ka teatav põnevus ja saladuseloor. Eriti muudab säärased mängud huvitavaks asjaolu, et need panevad täiskasvanuid tihti mingil kombel teistmoodi reageerima. Lapsevanem võiks mõelda, kas neid teemasid on kodus piisavalt ausalt ja selgelt arutatud ja selgitatud.

Kas mingist vanusest alates  ei sobi lapsel olla teiste ees alasti?
Umbes 4. eluaastani naudivad lasped alastiolekut rohkem, 4-5 eluaasta paiku muutuvad aga pisut häbelikumaks.  Laps hakkab  tajuma, et alastiolek on üsna privaatne. Lapsevanema roll on läbi eeskuju õpetada, et iga inimese keha on väärtuslik ja vaid inimese enda omand. Lapsevanema vastutus on õpetada last käituma nii, et ta tuleks hästi toime meie kultuuriruumis ja sotsiaalsetes situatsioonides. Seega võiks olla eesmärgiks mitte puritaanlik enda kinnikatmine, pigem sõnumi edastamine, et enda ja teiste privaatsust silmas pidades olen ma teiste juuresolekul riides. Alastiolek on seotud ajutiste, privaatsete või intiimsete tegevustega nagu riietumine, pesemine, saunas käimine jne.

Kui laps viibib väljaspool kodu, näiteks saunas, riietusruumis jne. koos vastassoost pereliikmega, siis ei ole võimalik anda päris alati kehtivat õiget vastust. Tasub lähtuda eelkõige oma sisetundest ja vajadusel pidada nõu konkreetsest situatsioonist lähtudes. Mõnes peres on tavapärane, et mehed ja naised käivad koos saunas, mõnes seltskonnas peetakse enesestmõistetavaks, et ema läheb sauna  koos teiste naistega ja neil on kaasas nii eelkooliealised poisid kui tüdrukud. Kui ei ole muid orientiire, siis võiks lähtuda teadmisest, et lapse sooline identiteet kujuneb keskmiselt välja 6-ndaks eluaastaks. Seega on last toetav, kui tal on  piisavalt ühiselt veedetud olulisi hetki just samasoolise lapsevanemaga.

Allikas: Tiina Teska, Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, RemedyWay, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tantsuline jalutuskäik 'Kohtumine Juulikaga' Eesti Vabaõhumuuseumis 31. mai
mai
“Kohtumine Juulikaga” on tantsuline lavastus lastelt lastele, ajast mil sündisid ja pidasid lapsepõlve meie vanavanemad.
´Elav ajalugu 2016. Muinasajast keskaega´ Eesti Vabaõhumuuseumis 21.-22. mai
mai
„Elav ajalugu“ on rahvusvaheline taaskehastajate üritus, kus tutvustatakse külastajale erinevate ajaperioodide eluolu muinasajast keskajani. 
Kuidas efektiivselt piire kehtestada?
Teil ei õnnestu mitte kedagi mitte midagi tegema sundida. Laps kuulab sõna teievahelise usaldusel ja kiindumusel põhineva suhte tõttu. Teine võimalus on muidugi hirm, mis on hetkeliselt efektiivne motivatsiooniallikas. Ent kuna te peate ähvardustega üha karmimaks minema, kaotab hirm ajapikku oma efektiivsust.
Lastega Kopenhaagenis ja Legolandis
Hans Christian Anderseni Väikese Merineitsi linn Kopenhaagen on ehitatud veele, kujutades endast kanalite ja saarte võrku. Oma poolteise miljoni elanikuga on Kopenhaagen Skandinaavia suurim ja elavaim linn. Kopenhaagenis ja selle ümbruses on koos lastega palju avastamist.
Raskustes viie lapsega üksikema Rapla vallas vajab abi
MTÜ Do Good soovib aidata Rapla vallas elavat viie lapsega üksikema, kellel on hädasti vaja lastele riideid, jalanõusid kodutehnikat jpm.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30