Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas lõpetada tagajärgedega karistamine - 12 suurepärast alternatiivi

kolmapäev, 27. detsember 2017
Kas te mõtlete, kuidas kutsuda laps korrale ilma, et peaks ähvardama tagajärgedega? Kui laps järgmisel korral keeldub teie juhiseid kuulamast ning te tabate ennast teda ähvardamas, katsetage hoopis alljärgnevaid võimalusi.
  1. Las laps leiab probleemile lahenduse. "Sa pole veel hambaid ära pesnud, aga ma tahaks, et meil jääks raamatu lugemiseks ka aega. Mida teha?" Lastele meeldib aidata ja mõistatusi lahendada, vahel on vaja neile selleks lihtsalt võimalus anda ning pakkuda seega lugupidamist.
  2. Leidke koos lahendused, millega mõlemad rahule jäävad. Kui laps ei paku ise välja lahendust, mis teile sobiks, siis selgitage, miks seda või teist on vaja ning pakkuge ise lahendus välja. "Sa arvad, et jätad täna hambad pesemata? Hmm...Minule selline lahendus ei sobi, sest pesemata hammastes hakkavad elama bakterid, mis uuristavad sinna augud. Mida me saaksime veel teha, et su hambad saaks pestud ja jääks aega ka raamatut lugeda? Kas tahad pidžaama enne selga panna ja siis hambad pesta?" Kui laps usub, et tahate tõesti leida mõlemat poolt rahuldava lahenduse, tuleb ta märksa suurema tõenäosusega kaasa ja leiabki sellise lahenduse.
  3. Kasutage sõnu, mis kutsuvad koostööle. Mõelge, mille poolest need lähenemisviisd siin all erinevad;
    1. "Mine pese hambad kohe ära." Kuna mitte kellelegi ei meeldi kamandamine, tekitab selline käsk vastupanu kas otsesel moel või venitamise kaudu.
    2. "Kas sa oled nii kena ja pesed hambad kohe ära?" Paljud lapsed jäävad selle üle mõttesse ja vastavad lihtsalt ei. Ärge esitage nõudmist sellises vormis, millele saab vastata jah või ei (kui te just ei taha vastuseks saada ei).
    3. "Kas sa tahad pesta hambaid nüüd või pärast pidžaama selga panemist?" Te väljendate lugupidamist tema suhtes, kuna annate talle mõningase kontrolli, kuid samas säilitate vastutuse otsuste eest, mis te tema vanemana langetate. Pakkuge üksnes selliseid võimalusi, millega olete ise valmis leppima.
    4. "Sa võid hambad nüüd kohe ära pesta." Kõlab nagu privileeg, kas pole? Tegu on korraldusega, kuid see on esitatud lugupidavalt. See toimib eriti hästi just selliste laste puhul, kellel on raske valikuid teha.
  4. Pakkuge täielikku kontrolli. Las ta võtab vastutuse nii paljude tegevuste eest kui võimalik. Ärge naaksuge ta kallal, et ta hambad ära peseks, vaid küsige: "Mida sa pead veel tegema, enne kui me kodust lahkume?" Kui ta vaatab teile tühja pilguga otsa, siis lugege need asjad ette: "Mida me hommikuti teeme? Me sööme, peseme hambad ära, käime tualetis ja paneme seljakoti kokku. Nägin, et sa pakkisid koti juba kokku. Väga tubli! Mis sul on veel vaja enne lahkumist teha?" Lastel, kes tunnevad end iseseisvamalt, pole nii suurt vajadust mässu tõsta ja vastu hakata. Rääkimata sellest, et nad võtavad juba üsna varakult vastutuse.
  5. Korrake oma palvet uuesti, teisel viisil. "Oh! Ma ütlesin, et sa peseksid hambad ära, aga sa ei pööranud mu sõnadele täheelpanu ja ma karjusin su peale. Anna andeks. Hakkame otsast peale." See on hea viis asjade katkestamiseks, kui olete vales suunas läinud. Kükitage lapse juurde ja looge temaga soe side. Vaadake talle silma. Puudutage teda. "Olgu, üritame uuesti, kullake. Hambapesu aeg on käes. Kuidas me saame nagu üks meeskond teha nii, et su hambad saaks pestud?"
  6. Muutke see mänguks. "Sa ei taha turvatooli istuda?" Siin räägib piloot. Rakett on valmis õhku tõusma. Palun kinnitage turvavööd. Kümme...üheksa...kaheksa...seitse...kuus"
  7. Suunake tema energia füüsilise ja mängulise kontaktiga kõrvale. "Mida sa tahad sellega öelda, et sa ei taha pidžaamat selga panna? Tulge siia, sa igavene ei-taha-pidžaama-mees. Ma veel näitan sulle, kes siin peremees on. Kuhu sa oma aruga lähed? Tule aga siia ja pane pidžaama selga. Mina olen pidžaamajärelevalve ja saan su alati kätte. Kuule, kuhu sa põgened?" Ohkige, komistage ja kukkuge. Pange pidžaama endale pähe, et laps veelgi rohkem naerma ajada. Nüüd, kus meeleolu on muutunud ja side loodud, pakkuge nõustumist eeldades välja valik: Kas tahad panna pidžaama selga muinasjuttu kuulates või on sul nii külm, et tahad seda enne teha?"
  8. Täitke tema tahtmine fantaasia abil. "Vean kihla, et kui sa saad täiskasanuks, oled ööd otsa üleval, on nii?"
  9. Täitke tema tahtmine tegelikkuses. Paljud vaidlused pole võimuvõitlust väärt. "Ma saan aru, et sa ei taha täna jopet selga panna. Aga õues on külm. Kuidas oleks, kui ma panen jope autosse ja kui sa meelt muudad, on see käepärast võtta?" Ta ei saa kopsupõletikku. Kui ta ei jää jopet küsides häbisse, paneb ta selle selga niipea, kui tal hakkab külm.
  10. Laske lapsel vastutada. "Sa ei taha turvatooli istuda?" Pole midagi, meil on aega. Istud siis, kui sa selleks valmis oled. Ma loen seni raamatut."
  11. Kaasake ratsionaalne mõtlemine. Te saate võitlemisest jagu, kui panete selle jutustuse vormi: "Sul oli issiga nii lahe mängida. Aga siis käskis ta sul hambad ära pesta. Sa said kurjaks, eks ole ju? Siis ütles issi, et täna raamatut ei loe. On nii? Nüüd oled sa kuri ja kurb. Ma olen siinsamas. Ma armastan sind. Issi armastab sind. Issi on samuti õnnetu, aga nüüd ta tahab sind kallistada... Katsume teha nii, et meil kõigil oleks tore õhtu ja me tunneme ennast hästi sind voodisse pannes." See arendab lapses ja teie partneris emotsionaalset intelligentsust. Ja isegi siis, kui te kõik ei mõtle ühtmoodi, aitab see teil vähemalt kontaktis olla.
  12. Jõudke probleemi ivani. Kui lapsed vastu hakkavad, paluvad nad sageli emotsioonide käsitlemise abi. Sellise asjaga on tegemist siis, kui laps tundub õnnetu ja teeb teid õnnetuks ning tundub, et mitte millestki pole abi. Sellisel juhul näitab laps teile, et tal on tunded, mis vajavad väljendamist ning ta vajab teie abi. Nii et kui panete piiri paika ja laps ei kuula teid, siis unustage karistamine ja tagajärgedega ähvardamine. Minge lapsele lähemale, vaadake talle silma ja öelge nii osavõtlikult kui saate, kus piirid on. Aidake tal ennast tühjaks nutta. Kui lapsel avaneb võimalus õnnetu emotsiooni pundar lahti harutada, on ta märksa koostööaltim.
Enese ümbertreenimine pole kogu selles ähvarduste ja tagajärgedega karistamise oravrattas sugugi lihtne. Kõige olulisem on kõrvaldada sõnavarast sõna "tagajärg" ning asendada see "probleemi lahendamisega". See vahe, mida näete, on üllatav.

Loe lisa raamatust: " Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed (Laura Markham)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Beebidel ja väikelastel tekib autos kiiresti ohtlik ülekuumenemine
Päike võib auto interjööri nii üles kuumutada, et see muutub poole tunniga eluohtlikuks ja seda isegi suhteliselt jaheda ilmaga. See tuleneb asjaolust, et sisetemperatuuri tõus sõltub esmajoones siseneva päikesevalguse hulgast ja mitte niivõrd välistemperatuurist. Seetõttu on eriti oluline olla tähelepanelik beebide ja väikelaste suhtes. Ülekuumenemine tekib kiiresti ja kuumarabanduse oht on väikestel väga suur.
Umbrohutõrjevahend Roundup võib põhjustada hormonaalseid probleeme ja vähki
Lastel esinevad toiduallergiad on kasvavas tempos, huvitaval kombel on seal ka sageli kartul ja porgand. Lapsed ei talu enam toiduaineid, mis peaks olema igapäevaselt nende menüüs. Samal ajal reklaamivad Eestis aianduskaupu müüvad kaupluseketid umbrohutõrjevahendit Roundup, mida mitmed riigid on keelanud koduaedades kasutada.
Muudame koos emadepäeva ema ja lapse turvakodus rõõmsamaks
Lähenemas on emadepäev ja juba kolmas aasta soovib MTÜ Do Good heade inimeste abiga muuta selle päeva ema ja lapse turvakodudes veidi rõõmsamaks.
Laste sünnipäevad ja lasteaia lõpupeod Võlumetsa mängutoas ning eriti hea suvepakkumine
mai
Võlumetsa mängutoas Nõmmel leiab tegevust nii väike kui ka veidi suurem laps. Võlumetsa mängutuba on 160m2 ja mõeldud kuni 10 aastastele lastele, sobib nii poisile kui tüdrukule. Ruumi jätkub kuni 50-le inimesele. Mängutoas on olemas diskotuba, nukutuba, väikelaste tegevustuba mänguköögi, turuplatsi ja pehme patjade nurgaga. Olemas on batuut, mis sobib ka väikelastele ja väike pallimere bassein. 
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30