Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet lapsevanematele

esmaspäev, 7. august 2017
Sind testitakse! Kui lapsed saavad usaldada sind „väikeste“ asjadega, siis tulevad nad sinu juurde ka suurtes küsimustes.

Lapsed ei tule lihtsalt vanema juurde öeldes midagi sellist: „Ma tean, et sa tahad, et ma saaksin koolis ainult parimaid hindeid ja mul on võimalus homses testis spikerdada – mida ma peaksin tegema?“ või „Ma olen buliimik.“ Vanemad peavad selle usalduse ära teenima. Aga kuidas?
  • Kuula oma väikeseid, kui nad tahavad sulle rääkida oma päeva kõikidest detailidest
Eelkooli mänguplatsil toimuv ei pruugi olla sulle huvitav, kuid suhtlusharjumused algavad varasest east. Kas sa kuulad, kui su laps jutustab lõputult lugusid oma teise klassi sõpradest, isegi, kui sul on „palju olulisemaid asju“, millest rääkida? Kui kuulad, siis on tõenäolisem, et ta räägib sulle ka oma suhetest poistega, kui ta on 12-aastane.

Keeruline on pöörata piisavalt tähelepanu oma lapsele, kui sa samal ajal pead kiirustama toitu ostma ja seejärel koju süüa tegema, kuid kui sa tõeliselt ei kuula, võib juhtuda kaks asja. Sa magad maha võimaluse õppida oma last tundma ja teda õpetada. Ja laps õpib, et sa tegelikult päriselt ei kuula, mistõttu polegi mõtet rääkida.
  • Treeni ennast kuulama ja mitte üle reageerima
Lapsed kardavad, et kui nad oma vanematega räägivad, siis nad tekitavad hoopis suurema probleemi. Tõesta, et nad saavad sinu abile loota ilma, et sa kaotaksid enesevalitsuse, kui kuuled, et teda mänguväljakul kiusatakse või kui saad teada, et poisid sinu lapse kambast varastasid paari aasta eest poest asju. Kuidas seda teha? Keerulistel hetkedel hinga. Kuula. Taasta oma rahu enne, kui sa avad oma suu. Alusta eeldusest, et su lapsel on päris hea ettekujutus, kuidas oma probleeme lahendada ja et sinu abiga suudab ta jõuda sobivate lahendusteni
  • Hoia saladusi
Kas sa mäletad, kui piinlik sul oli, kui su isa sugulaste kuuldes välja rääkis, et sa kardad ämblikke? Või kui su ema kutsus naabrid külla, et jagada seda, mida sa nende tütre kohta rääkisid? Infot, mida sinu lapsed sinuga jagavad, tuleks võtta kui privilegeeritud infot. Kui sa leiad, et sa pead seda teatud põhjustel siiski seda kellegagi jagama, siis anna sellest oma lapsele enne teada.
  • Alusta väiksest peale
Kui su lapsed on väikesed, alusta keerulistest asjadest rääkimisest, alates üksikvanemaks olemisest või vanaisa alkoholismist, kuni vestlusteni, mis tekitavad raskusi enamusele vanematest, nagu näiteks seks ja seksuaalsusega seotud teemad. Kui sa hingad ja püüad jääda loomulikuks, hoiad oma jutu lühida ja sisuka, siis varem või hiljem tunned sa ennast loomulikult ja su lapsed tunnevad ennast piisavalt mugavalt, et neid vestlusi alustada ja rääkida oma tunnetest. Uuringud näitavad, et peredes, kus keerulistest teemadest räägitakse varakult, on tõenäolisem, et ka teismeliseikka jõudes peetakse nendes küsimustes nõu oma vanematega.
  • Räägi tõtt
Sul võib olla kiusatus öelda oma väikelapsele, et arsti süst ei tee haiget, kui laps on parajasti arstikabinetis ja endast väljas. Aga miks peaks ta sind pärast seda usaldama? Kui sa tahad ehitada üles usaldavat suhet, siis ole usaldusväärne kohe algusest peale.

Alllikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas rääkida lapsele alkoholi mõjust?
Vanemad saavad teha palju selleks, et alkoholi tarvitamine liiga varases eas ei rikuks lapse võimalusi õnnelikuks eluks tulevikus. Kõik algab sellest, et vanemad teavad ise piisavalt palju alkoholi mõjust inimesele, et nad suudavad enda eeskuju olulisust mõista ja oskavad lapsega asjalikke arutelusid läbi viia.
Säilita nutikalt aia- ja metsasaadusi
Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks. 
Spirulina ja Chlorella kui super vitamiinide ning mikroelementide allikas
Järjest enam räägitakse spirulinast ja chlorellast kui supertoidust. Need imelised vetikalised pakatavad vitamiinidest, mineraalainetest ja mikroelementidest.
Esmaabi - kaela ja selja vigastused
Kaela ja selja vigastused on tõsised ning seetõttu on väga tähtis teada, kuidas neid ära tunda ning anda õiget esmaabi.
Kui lapsel on kujuteldav mängukaaslane
Missugune väikelaps ei sooviks sõpra, kes on täielikult tema kontrolli all, on alati armastusväärne, ei räägi talle vastu ega ohusta tema asju, kui teda tegelikult ümbritsevad domineerivad täiskasvanud ja palju haaravaid ning tõuklevaid eakaaslasi? Kes sobiks selleks paremini, kui tema enda loodud sõber - kujuteldav kaaslane?

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30