Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

5 võimalust, kuidas suurendada peres lähedust

esmaspäev, 29. juuni 2015
Lähedus hoiab peresid koos. See ühendab pereliikmeid läbi aastate ning aitab läbi tulla rasketest aegadest, muudab sujuvamaks keerulised igapäevaolukorrad ja tasub lõpuks kuhjaga nähtud vaeva. Lähedust on keeruline sõnastada, kuid me teame, mis tunne see on. Lähedus on see, kui tunneme, et oleme teisega kontaktis.

Õnnelikes suhetes, olgu siis partnerite, vanemate ja laste või kaastöötajate vahel, vastatakse kontaktivõttudele soojalt. Pole oluline, milles täpselt kontakti võtmine seisneb, vaid pigem on oluline protsess, kus üks pool võtab kontakti ja teine pool vastab sellele. Vastastikune suhtlus aitab suhet üles ehitada ning suurendab omavahelist usaldust. Iga hästiläinud suhtlusega suureneb ka kontakti sügavus.

Näiteks, kui me ütleme oma partnerile „Ma olen X-i pärast mures“ ja saame sellele empaatilise vastuse, siis on tõenäoline, et me jätkame oma murest rääkimisega ning palume temalt tuge. Kui aga meie kommentaari ignoreeritakse või vastatakse viisil, mis ei tundu meile empaatiline, siis on vähetõenäoline, et lubame endal olla haavatavad ning meie suhe kaotab võimaluse muutuda sügavamaks. Tegelikult me haavume ja meie vahele tekib barjäär.

Samasugune protsess kordub vanematel oma lastega sadades igapäevastes suhtlustes. Kui küsime oma keskkooliealiselt lapselt peatselt toimuva koolipeo kohta ja saame vastuse, mis annab meile aimu, et laps on valmis meiega sel teemal suhtlema, siis ilmselt jätkame ja küsime, kas ta on ka peo pärast ärevil. Kui aga lapse vastus on tõre, siis enamasti lõpetame vestluse sealsamas.

Ja samas on olukordi, kus lapsed testivad oma vanemaid, öeldes midagi negatiivset, et näha, kas vanem on sellele vaatamata empaatiline. Kui vanem seda ei ole, siis hoiavad laps tundeid enda sees ning ei näita neid välja.

Kuidas saame suurendada perekonnas lähedust?
  1. Ole tähelepanelik sinu peres kasutatavate kontakti võtmise ja sellele vastamise viiside osas. Kas kontakti võttes on tavapärane toon tundlik ja soe? Hajameelne ja ignoreeriv? Vaenulik ja sarkastiline? Kas kedagi ignoreeritakse? Kas keegi tavaliselt ignoreerib teisi?
  2. Õpi märkama oma lapse kontaktivõtte. Ebamugav asjaolu lapse kontaktivõtmise juures on, et see juhtub siis, kui parasjagu lapsele pähe tuleb ja on väga tõenäoline, et oled sel hetkel millegi muuga ametis. Vanemalt nõuab tõelist enesedistsipliini, et tõmmata tähelepanu arvutiekraanilt lahti ja vastata lapse küsimusele. See, kuidas vanem lapsele sel hetkel vastab, on väga oluline läheduse loomisel. Kui vanem püüab hiljem uurida, kuidas lapsel koolis läks – see on nüüd vanemapoolne kontaktivõtt – on laps selleks hetkeks juba endasse sulgunud. Et ennast toetada, peaks vanem kinnistama endas harjumust lülitada lapsega koos olemise ajaks arvutiekraan välja.
  3. Treeni ennast vastama empaatiaga, mis iganes lapsepoolne kommentaar ka ei oleks. Kui su tütar istub pärast kooli autosse ja tervitab sind negatiivse kommentaariga nagu näiteks „Isa, sa ju tead, et ma vihkan seda muusikat, kas me ei võiks minu muusikat kuulata?“ või „Ema, mul oli täiesti õudne päev ja see on kõik sinu süü...“, siis on see eelhäälestus vaidluseks. Kuid see on ühtlasi ka kontaktivõtt: sinu tütar küsib seeläbi, kas sa tunned talle kaasa, kas sind huvitab, mis temaga toimub ning kas sa kuulad tema muret, et ta saaks oma ärritusega toime tulla. Ilmselt tahaksid sa talle vastu nähvata, aga kui tõmbad sügavalt hinge ja vastad empaatiaga, siis avastad, et sul on võimalus see olukord ümber pöörata. Seega võiks vanem selles olukorras öelda: „Tõesti, sulle ei meeldi Rolling Stones? See mängib vist tõesti natukene liiga valjult... Okei, ma panen vaiksemaks ja siis saame koos mõelda, mis muusika meile mõlemale sobiks.“ „Oi, tundub, et sul oli väga halb päev! Räägi mulle.“ Hiljem võid muidugi küsida, kas ta tõesti arvas, et sina olid süüdi, et see päev nii kehvasti läks. Võib uskuda, et su tütar palub selle pärast vabandust ning selle asemel, et tülitseda, olete te viinud oma suhte sügavamale tasandile.
  4. Kui sa ei saa oma kontaktivõtule oodatud vastust, siis astu mõttes samm tagasi ja mõtiskle selle üle, kuidas sa kontakti võtad. Kas sinu kontakti võtmine soosib positiivset vastust? Näiteks, kui vanem tahab saada kontakti, siis ei tohiks alustada vestlust sellest, et laps tegi mingisuguse vea ja kuidas tegelikult oleks pidanud käituma.
  5. Kui sa alustad kontaktivõtuga ja saad sellele vastuse, mis teeb haiget – põlgus, sarkasm või ignoreerimine – püüa mitte vastata vihaga. Selle asemel näita, et said haiget ja oled haavunud. Ütle „Aii!“ ja mine ära (enne, kui annad alla ja vihastad). Sinu poeg, tütar või partner tunneb ennast kindlasti halvasti, et sulle haiget tegi, seda enam, et sa ei ärgitanud tema viha omapoolse vasturünnakuga. Hiljem, kui sa pole enam kurb või vihane, saad talle öelda, mis tundeid tema vastus sinus tekitas. Püüa rääkida ainult enda tunnetest ja mitte sellest, et ta tegi vea.
Lähedus on tants. See muutub sügavamaks või laguneb iga suhtlusega. Milline on seejuures hea uudis? See tähendab, et iga olukorraga on sul võimalik seda uuesti paremuse poole pöörata ja muuta suhted oma armastatutega lähedasemaks.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee


 
pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Brändiriided ja -jalanõud, Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, Shea Mooti, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas toime tulla vihastumisega
Vanemana pahandate ikka aeg-ajalt oma lapse peale ja te ei saa seda fakti muuta. Küll aga saate te muuta seda, mida oma viha ilmnemisel peale hakata ning kuidas seda kontrolli all hoida.
Aegunud ravimitest
Ravim, mille kasutusaeg on möödas, on tõenäoliselt kaotanud oma toime, kuid halvemgi veel - see võib olla muutunud ohtlikuks.
Tõhusad isetehtud puhastusvahendid koju
Paljud puhastusvahendid sisaldavad alkoholi, ammoniaaki, valgendit, formaldehüüde ja seebikivi – ained, mis võivad põhjustada iiveldust ja oksendamist, on tuleohtlikud ning võivad põletada silmi ja kurku. 
Tallinna Merepäevad 2015 kutsub vabatahtlikuks!
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet osib vabatahtlikke Tallinna Merepäevadele. Väga hea võimalus anda oma panus populaarsel iga-aastasel kogupere üritusel 16.-19. juulil.
Tai grillkana ehk kai yang
Suvised grilliõhtud on mõnusad. Vahelduseks tavapärasele šašlõkile, grillribile või grillvorstile, proovi hoopis isetehtud mahlaseid kanatiibasid.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30