SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on algatanud heategevusliku kampaania "Üleannetus", mille eesmärk on koguda annetustena raha spetsiaalse ravitoidu ostmiseks lastele, kes ei saa ise süüa. Antud projekti raames toimuvad üle Eesti 11.03 heategevuslikud tasuta kontserdid, kus on võimalik teha ka annetusi.
Mis on ravitoit ja miks me seda kampaaniat teeme?
Ravitoit on spetsiaalne toidusegu, mis sisaldab väikese koguse kohta kontsentreeritud hulgal toitaineid ning võimaldab raskelt haigetel lastel olla normaalses kehakaalus ja koguda jõudu haigusega toimetulekuks. Mõned ravitoidud sisaldavad tavatoidust enam või vähem teatud toitaineid, et olla hädavajalikuks toiduks teatud ainete talumatuse või defitsiidiga lastele. Ravitoit on neile ainsaks võimaluseks saada kätte eluks vajalik kaloraaž. Niisamuti on see ainsaks söögiks lastele, kes peavad toituma sondi abil. Selliselt vaadatuna on selge, et ravitoit on nende laste jaoks ravim.
Eesti Haigekassa aga ravitoidusegude ostu ei kompenseeri. Samal ajal on ravitoit äärmiselt kulukas – nende kulud võivad ulatuda kuni 1000 euroni kuus. Et pakkuda haigeid lapsi kasvatavatele peredele tuge, on Lastefond alates 2010. aastast toetanud ravitoidusegude soetamist raskelt haigetele lastele, kes vajavad neid puuduliku kaaluiibe või füsioloogilise suutmatuse tõttu süüa tavatoitu.
Sealhulgas on nii lapsi, kes vajavad toitmist gastrostoomiga (kõhule tehtud avause kaudu makku suunatud väike sond) ja jejunostoomiga (kõhule tehtud avause kaudu peensoolde suunatud väike sond) kui ka neid, kes vajavad kõrgekalorilist vedeltoitu suukaudseks manustamiseks. Peale selle toetame sondi kaudu toituvaid lapsi ravitoidu manustamiseks vajalike abivahendite (toitmisüsteemid, toidupumbad jms) soetamisel või rentimisel.
Arstid selgitavad, mis asi on ravitoit ja miks haiged lapsed seda vajavad
Vastavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilise toitmise spetsialist dr Hanna-Liis Lepp ja TÜ Kliinikumi lasteneuroloog dr Klari Noormets.
Mille poolest erineb ravitoidusegu tavalisest (beebide) piimasegust?
Dr Lepp: Ravitoidud on välja töötatud spetsiaalselt toitumuslikke erivajadusi järgides. Kõikidele lastele ei sobi tavatoit, sest nende ainevahetus või haigus vajab teistsugust toitainete koostist või on neil näiteks vaja väga väikese toidukoguse juures saada oluliselt rohkem toitaineid. Sellisel juhul ongi vaja kasutada spetsiaalselt muudetud toitainelise koostisega ravitoidusegusid.
Miks mõned haiged lapsed peavad ravitoidusegu tarbima? Kuidas see neid aitab?
Dr Lepp: Neil võib olla mõni selline krooniline haigus, mis segab neelamist või seedimist ja mille tõttu on vaja pakkuda lisakaloreid või -valku või suunata toit sondi kaudu makku või peensoolde. Tegemist võib olla ka näiteks kasvajahaigusega, mille puhul on vähenenud isu või on ravil omad seedeterakti kõrvaltoimed iivelduse/oksendamise või kõhulahtisuse näol. Ravitoidusegusid võib vaja minna ka raskete allergiate ning kaasasündinud metaboolsete haiguste või seedetrakti häirete korral. Muude raskete haiguste puhul on kõige sagedasem põhjus, miks ravitoitu vajatakse, väike seedetrakti mahtuvus või isu. Sealjuures võib probleemiks olla see, et seedetrakt ei võta lihtsalt piisavalt toitu vastu, või tuleb kõikide toitainete imendumiseks pakkuda seda tavapärasest rohkem.
Kuidas ravitoidusegu tarvitatakse?
Dr Noormets: Ravitoidusegu manustatakse erinevalt: spetsiaalse koostisega ravitoidusegusid võib juua, kuid suurem osa patsientidest (kes tarbivad ravitoidusegu neelamishäirete tõttu) vajab ravitoidusegu manustamist spetsiaalse sondi kaudu, mis viib toidusegu otse makku või peensoolde.
Miks ei või need lapsed süüa lihtsalt püreestatud tavatoitu? Mis ravitoidusegus nii erilist on?
Dr Noormets: Nende laste puhul, kes ei suuda süüa või kellel on raske kasvupeetus on toitmiseks vaja viia söök otse makku või raskematel juhtudel lausa peensoolde. Selleks kasutatakse spetsiaalselt sinna opereeritud sondi – gastrostoomi või jejunostoomi. Kui last toidetakse sondiga, ei ole sinna võimalik manustada tavapärast kodutoitu – sond ummistub ja näiteks peensoolde ei saa tavatoitu manustada, kuna sool ise ei suuda toitu seedida, selleks on vajalik mao osalemine seedeprotsessis. Tavalist piimasegu sondi manustada aga ei ole mõtet, kuna sealt saadav kaloraaž on väike ja piimasegu ei kata kaugeltki suurema lapse või täiskasvanu organismi kasvamiseks vajalikke toitainete vajadust. Seega ainus võimalus, kuidas need patsiendid saaksid kätte oma toitainete- ja energiavajaduse, on toita neid ravitoiduseguga.
Kas ravitoidusegude kasulikkuse või nende tarbimise tulemuslikkuse kohta on tehtud ka mingisuguseid uuringuid maailmas? Mida need on näidanud?
Dr Lepp: Ravitoitude kasutamise kohta on läbi viidud suhteliselt vähe uuringuid. Seda osalt seetõttu, et puudub võimalus ravitoidu manustamise ja mittemanustamise võrdlevateks uuringuteks, sest ei oleks eetiline lapsele vajaduspõhist toitu uuringu nimel mitte anda, kui selle vajadus on teada. Kuid on olemas tõendust, et nii suukaudsete täisväärtuslike toitelahuste kui spetsiaalsete toitesegude kasutamine on adekvaatse koguse toitainete manustamise efektiivne ja turvaline viis. Isiklikust kogemusest võin öelda, et inimesed, kes saavad piisavas koguses ravitoitesegu on palju paremas toitumuses ja ilma defitsiitideta. Neil pole isegi D-vitamiini vaja lisaks tarvitada, kuigi ravitoidusegud sisaldavad seda tavaliselt väga väheses koguses.
Kui palju on Eestis hinnanguliselt lapsi, kes ravitoidusegu võiks vajada?
Dr Noormets: Täpne ravitoidusegu vajajate arv ei ole teada. Võib eeldada, et neid lapsi, kes ravitoidusegu vajaksid on tegelikult veel rohkem kui neid, kes seda reaalselt saavad. Hinnanguliselt võiks öelda, et südameriketega patsiente, kes mingil haigusperioodil vajaksid toitmist ravitoiduseguga oleks aastas ca 30 (see on aga grupp lapsi, kelle puhul eeldame, et peale edukat südemrikke operatiivset ravi nende vajadus ravitoidusegu järele väheneb ja nad ei pruugi vajada segu eluaegselt). Kroonilise kopsuhaigusega lapsi võiks aastas Eestis ravi vajada hetkel 3-4. Toitmisprobleemidega, kaaluiibe defitsiidiga lapsi, kes vajavad toitmist gastrostoomi/jejunostoomi kaudu on hetkel Eestis aasta jooksul püstitatud diagnoosikoode vaadates ca 12-15. See arv on ilmselt reaalselt suurem, neid andmeid lihtsalt ei ole võimalik ühemomentselt kätte saada. Kuna iga aasta lisandub selle grupi patsiente juurde ja ka varasemalt sonditoitmist vajvad patsiendid vajavad seda edasi, võib ennustada, et vajadus ravitoidusegu järele suureneb aasta-aastalt.
"Üleannetuse" perepäevad 11.03 üle Eesti
Kampaania tipneb 11. märtsil samaaegselt toimuvate üle-eestiliste heategevusüritustega 15 maakonna suurimates kaubakeskustes. Üleannetuse perepäevadel pakutakse osalejatele võimalust erinevatel viisidel meelt lahutada, meeleolukalt annetada ning tuntud artisti kontserti nautida.
Igal üritusel on kohal näomaalijad, mõõtu saab võtta paberlennukite täpsuslennutamises, kaunistada seina värviliste käejälgedega ning soetada endale õnneloosipilet. Perega veedetud toreda päeva jäädvustavad üleannetu fotoseina taustal pildile fotograafid.
Ürituse algus igal pool kell 12.00 ning see on kõigile osalejatele TASUTA. Loe lähemalt perepäevade kohta:
www.minulaps.ee/kuhu-minna/heategevusliku-projekti-uleannetus-perepaevad-ule-eesti-11.-martsil
Vaata lähemalt "Üleannetus" kampaania kohta
www.üleannetus.ee ja Facebookist:
www.facebook.com/yleannetus/
